Kolmapäeval toimus Riigikogus “Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine” eelnõu esimene lugemine, mis võimuliidu poolt kohe ära nulliti. EKRE saadiku Evelin Poolametsa ettekande järel toimus aga arutelu, millest osa alljärgnevalt.
“Ma vaatasin eelmise rahvastikukriisikomisjoni töid ja tegemisi ning üks tegevus oli ka suurperede toetamise küsimused, ja seal oli eraldi tähelepanek nendesse suhtumise kujundamine või nende väärtustamine. Minul on küsimus selles osas, et kas üldse ühiskonnas saab seda suhtumist kujundada? Siin saalis on mul kõige rohkem ilmselt kõrva riivanud Siim Kallase mõnitav ütlus lasterikaste perede ja emade kohta üldse, kui ta ütles umbes nii, et kas te tahate meile talebaanlust siia maale tuua, kus igal aastal üks uus vasikas ilmale tuuakse. Kas seda suhtumist saab tegelikult muuta, mida Siim Kallas nii reljeefselt väljendas?” küsis Anti Poolamets.
“Aitäh hea küsimuse eest! Kahjuks tõesti on Reformierakond võtnud sellise seisukoha, et lastesaamine on kurjast. Me oleme siin kuulnud ka ministrite suust, et kui kodus olevale emale toetusi maksta, et siis need emad justkui elavad kellegi arvelt. Ja sellist negatiivset suhtumist võib ka ajakirjanduses märgata. Ekspressi toimetaja on kirjutanud artikli, et lapsesaamine on isekas tegu. Et kõik need väikesed signaalid noorele inimesele, noorele naisele ju tegelikult kujundavad seda tunnet, seda suhtumist, et lastesaamine on tõesti midagi sellist, mis ei ole heaks kiidetud valitsuse poolt või ei ole ka positiivse suhtumisega,” vastas Evelin Poolamets.
Järgmine küsimus tuli isamaalaselt Riina Solmanilt: “Aitäh teile! On üks ütlemine, et mitte seal ei ole rohi rohelisem, kus meid ei ole, vaid seal on rohi rohelisem, kus seda kastetakse. Aga mina kuulen Riigikogus ministrite ja ka meie juhtpartei õigustusi, et teistes riikides on ka madalam sündimus ja kogu maailmas on see suur probleem ja Eestis samamoodi kogu maailmaga. Aga kas see on õigustus selleks, et me mitte midagi ei tee? Ei ole ju nii. Alati on ressursse vähe ja seepärast tuleb ka külvata ja kasta seda põldu, kus vilja on külvatud, ehk siis toetada neid peresid, kelle jaoks lapse rõõm on seotud eneseteostusega, kus lapsi oodatakse ja tahetakse kasvatada. Aga ehk te mäletate aega, kui 2017 tekkis peretoetus alates kolmandast lapsest. See tekkis siin saalis erakondadeülese meetmena ja pärast seda sündimus, ennäe!, tõusis. Ehk te mäletate seda juhtumit ja kirjeldate meile, palju see sündimus siis ka tõusis.”
Evelin Poolamets vastas järgnevalt: “Aitäh, Riina Solman, selle hea tähelepaneku eest! Ma võin öelda lausa isiklikust kogemusest, et elades maal, minu naabrinaine otsustas saada kolmanda lapse just tänu sellele toetusele. Tema abikaasa töötas Soomes ja see oli tema nii-öelda ka eneseteostus kui ka majanduslikult võimalik paremini toime tulla, kasvatades maal lapsi. Ma arvan, et see meede oli ülioluline. Seda näitas ka statistika, kuidas kolmandate laste arv hüppeliselt tõusis. See oli tõesti väga hea meede, mis näitab omakorda, et on võimalik mõjutada, et ei ole päris nii, et kui me mitte midagi ei tee, et äkki midagi muutub. Ei, on meede ja on tagajärg.”
Edasi tuli reformierakondlik kriitika. Signe Kivi: “Miks te Riigikogu kõnetoolist kritiseerite Reformierakonda ja tegelikult solvate ka meie fraktsiooni naisi ja emasid ja vanaemasid. Me oleme fraktsioonina ja valitsusliikmetena alati rõhutanud peresõbralike teenuste vajalikkust, mitte ainult rahajagamist. Miks?”
Evelin Poolamets: “Aitäh, lugupeetud Signe Kivi! Tavaliselt me ikkagi vaatame ka erakonda nende juhtide järgi. Kui Siim Kallas, kes on Reformierakonna auesimees lausa, on siiamaani oma sõnavõtus, mis on ka interneti teel leitav, võrrelnud paljulapselisi peresid või naisi loomadega, siis sealt tekibki suhtumine, et Reformierakonnas ei austata naisi.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid
Toimetuse kommentaar Signe Kivile: “Reformierakonnas võib olla nii naisi, emasid kui vanaemasid, iseasi on just see, mida nad oma lastele ja lapselastele õpetavad. Kui neidudele ja noortele naistele õpetatakse seda, et abort on lahendus kõigele; et lapsi ei tohiks kliima nimel saada; et neiud võivad ennast meheks või üldse sootuks “võluda”; et samasooline viljatu suhe on normaalne; et lapsed ja pere on paha ning karjäär “igati okei”, siis need naised ei vääri lugupidamist. Ja tundub, et Reformierakonnas, sotsides ja Eesti 200-s ongi selliseid naisi palju.
Lisaks on praeguse maksutõusu- ja kärpevalitsuse poliitikas selgelt näha, kuidas kärpekirvega saavad halastamatult pihta ennekõike suured pered ja lapsed – ning nende laastavate otsuste poolt hääletavad ning sageli ka algatavad neid just Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 naispoliitikud. Ekspeaminister Kaja Kallas lausa propageeris seda, et naised polevat “jalgadega sünnitusmasinad”.”