19.02.2024
Riigikohus
Kui Riigikohus teeb aina riigivõimu toetavaid otsuseid, siis ta ongi riigivõimu omakohus.
Hiljuti kiitis Riigikohus heaks otsused, mida kahest võimupoole esindajast ja ühest puudelaseesimehest koosnev juhatus Riigikogus toimuva patiseisu lahendamiseks ette võttis ja lubab ka komisjonides, kus jäme ots on samuti võimuliidu käes, opositsiooni mistahes muudatusettepanekutele vilistada.
Riigikohus avas seadusandlikus ruumis tee kaosele ja seeläbi totalitarismi kehtestamisele võimulolijate poolt, kes sisuliselt tohivad opositsiooni algatused mistahes moel ära nullida. Opositsiooni olemasolu kaotab mõtte ja sisuliselt kehtib selline süsteem nagu Iraagis ja Süürias BAATH-i valitsemise ajal.
Kurioosne on see, et opositsioon kasutab sisuliselt lubatud taktikat ehk obstruktsiooni, tegutsedes seega seaduse piires, võimuliit aga sai õiguse rikkuda seadusi ja kodukorda, et seda takistada.
Kaos on täielik. Juhatus võtab vastu vaid teatud arvu arupärimisi ja eelnõusid. Kes pani paika selle arvu? 10? 20? 30? Keegi sai õiguse seda omatahtsi otsustada, kirjas seda ju pole…
Kes ütleb, milline eelnõu on obstruktsiooniline ja milline eelnõu on sisuline? Millised on kriteeriumid? See sarnaneb vaenukõneseaduse projektile, kus pole teada, mis see vihakõne tegelikult on. Aga võimuliit saab nii juhatuses kui komisjonides seda omatahtsi paika panna – ja on täitsa loomulik, et nende jaoks on kõik opositsiooni algatused kohe obstruktsioonilised.
Veel hullem on see, et ka komisjonides otsustavad “võimuässad”, et kas opositsiooni eelnõud on “põhiseadusjärgsed” või mitte. Samas Riigikogu tervikotsuste üle teevad põhiseaduslikku järelvalvet president ja vajadusel Riigikohus.
Riigikohus “tühistas” oma otsusega sisuliselt hoopis iseenda: sellist lubamist, et parlamendis teevad põhjapanevaid otsuseid (seejuures opositsiooni tasalülitamiseks) võimuleeri poliitikud, ei saa nimetada muuks kui parlamentaarse demokraatia hävitamiseks.
Eesti eelmine iseseisvusaeg sujus üsna ladusalt, kuni 1934. aastal ahendati otsustajateringi võimuriteni, jättes sealt välja rahvaesindajad – varsti iseseisvus kadus. Ka nüüd otsustavad ainult Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid ning riigi justiitssüsteem laulab neile halleluujat.
Ei pea olema Karl Reits, et ennustada Eesti riigile kadu, kui praegune võimukamp kaporatuuri ja Riigikohtu abiga Eestile jälle “pätsi” teeb.
Uued Uudised