Keskkonnaamet plaanis Rail Balticu loodusmõjude hüvitamiseks metsi kaitsta, kuid andis seesmise korralageduse tõttu välja raielube metsise elupaikade kaitseks kavandatud asendusaladel Lõuna-Pärnumaal ning muu hulgas raiuti maha 17 hektarit metsa, selgus riigikontrolli auditist. Rail Balticu raudteetrassi planeerimine viibis juhtunu tõttu ligi seitse kuud.
Kuigi nii keskkonnaamet kui ka riigimetsa majandamise keskus (RMK) teadsid, millised metsad ja nende puhveralad olid mõeldud asendama ohustatud metsiste elupaiku, mis Rail Balticu rajamise tõttu hävinevad, andis keskkonnaamet RMK-le raieload, mille tõttu raiuti teiste metsade kõrval maha ka 17 hektarit kõige väärtuslikumat metsiste elupaigaks plaanitud metsa.
Kokku andis keskkonnaamet RMK-le ja erametsaomanikele raielube 1183 hektaril, millest RMK osa oli 1108 hektarit, kuid sellest suuremat osa ei jõutud siiski ära raiuda.
“Paistab, et nii keskkonnaametis kui ka riigimetsa majandamise keskuses tekkis olukord, kus parem käsi ei teadnud, mis vasak teeb, ja selle tõttu kannatasid nii loodus, metsade majandamine kui ka raudteeprojekt,” sõnas riigikontrolör Janar Holm. “17 hektari metsa maharaiumise tõttu tuli elupaikadele tekitatud kahju kompenseerimiseks eraldada täiendavalt 443 hektarit majandusmetsa.”
Keskkonnaamet andis loa metsaraieteks Reiu piirkonnas Rail Balticu hüvitusalal ja selle puhveralal 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses ning tegu oli aladega, mis olid välja valitud uue raudtee ehitamisel tekkiva kahju hüvitamiseks. Raiete tegemine hüvitusaladel ilmnes juhuslikult eelmise aasta 28. jaanuaril.
Riigikontroll tõi välja, et RMK tehtud raied seadsid ohtu ülekaaluka avaliku huviga projekti arendamise ja Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu vastuvõtmine viibis ligikaudu seitse kuud, kuna raiutud alade asemele tuli leida uued metsistele sobivad alad majandusmetsadest.
Keskkonnaameti ja RMK tegevuse tulemusel kahjustati alasid, millega kavatseti hüvitada Natura 2000 võrgustiku alale tekitatud kahju. Ühtlasi vähendati hüvitusalade raietega võimalusi, et Rail Balticu rajamisega hävinevad elupaigad saaksid hüvitatud viisil, mis ka tegelikult metsise vajadustele vastaksid ning sealse asurkonna seisundit parandaksid.
Uute kavandatud 443-hektariliste hüvitusalade sobivust on võimalik tuvastada alles aastate pärast. Kui hüvituskava meetmed ei peaks tulemusi andma ehk metsise asurkond sellel alal ei taastu vajalikus mahus, tuleb tulevikus hüvituskava täiendada, mis võib tähendada lisapiiranguid majandusmetsadele, tõdes riigikontroll.
Keskkonnaameti ja RMK hinnangul otsustati raielubade andmine Rail Balticu rajamisega seotud hüvitusaladel ja nende alade puhveraladel korrektselt. Riigikontroll näeb aga, et raielubade menetlemisel pole amet järginud haldusmenetluse seaduse põhimõtteid ja riigikohtu praktikat, sest ilmnesid olulised kaalutlusvead ning ei rakendatud ettevaatuspõhimõtet.
Keskkonnaamet põhjendas olukorda sellega, et info polnud jõudnud kaardikihile ja ametnik, kes raielube väljastas, ei olnud alal asuvatest loodusväärtustest ega kavandatavatest piirangutest teadlik. RMK põhjendas, et kuigi nad osalesid hüvitusalade väljavalimise protsessis ja andsid kavale kooskõlastuse, ei saanud nad aru piirangute sisust. Kuna planeering koos hüvituskavas seatud piirangutega ei olnud veel kehtestatud, siis ala raiumiseks juriidilisi piiranguid ei olnud.
Siiski ilmnes pärast Rail Balticu juhtumi avalikuks tulekut, et keskkonnaametil ei olnud tegelikult takistusi tegutseda kiiresti ja seada kavandatavatele hüvitusaladele piirangud. Hiljem said uued alad keskkonnaameti kaardisüsteemis piirangud paari päevaga.
Riigikontroll juhtis tähelepanu asjaolule, et kohtupraktika kohaselt on raieluba tavaline haldusakt, mistõttu peaks keskkonnaamet raieloa väljastamisel arvesse võtma kogu info, mis otsustamise jaoks oluline on. Ei saa lähtuda üksnes sellest, kas vastav info on Eesti looduse infosüsteemi kaardikihis (EELIS) või mitte.
Allikas: ERR