Riigikontrolli hinnangul vajab Eesti laste tervishoiu korraldus kiireid muutusi, kuna laste haigusi ei märgata piisavalt vara, lapsed ei jõua õigeaegselt ravile ning ravi ei ole alati järjepidev.
Välja ravimata haigused kajastuvad tulevikus tööealiste inimeste kaotatud elu- ja tööaastates, mõjutades otseselt riigi üldist toimimist ja toimetulekut, teatas riigikontroll BNS-ile. Tervishoiukorraldust on võimalik täiustada, kui luua tervishoiuspetsialistide vahel sisuline koostöö ning määrata osapool, kelle ülesandeks oleks jälgida, et laps saaks õigeaegselt.
Haiguste varajaseks avastamiseks on riik ette näinud kindla aja tagant tervisekontrollis käimise. Audit näitas, et tervisekontrollis käivad lapsed ebaregulaarselt ning see sõltub lapse vanusest. Kõige enam jõuavad tervisekontrolli kuni kaheaastased, kellest käisid ettenähtud sagedusega perearsti tervisekontrollis 85–93 protsenti.
Eelkooliealistel kolme- kuni kuueaastastel lastel tuleb tervisekontrollis käia vähemalt kord aastas. Eelkooliealistest jõudsid sellise sagedusega kontrolli alla 4 protsendi. Kolme aasta jooksul ei jõudnud kordagi tervisekontrolli pooled selles vanuses lapsed, mis tähendab, et osad lapsed võivad aastaid olla tervishoiutöötaja vaateväljast eemal. Kõige vähem käivad lapsed tervisekontrollis koolieas: kontrollis käis sõltuvalt vanusest 8-20 protsenti lastest.
Põhjuseid, miks tervisekontrollis ei käida, on erinevaid. Üheks põhjuseks on see, et sotsiaalministeerium ei ole suutnud tulemuslikult teadvustada tervisekontrollides käimise vajalikkust. Ka paljud perearstid ei ole seni eraldi tähelepanu pööranud laste tervisekontrollides käimisele. Kehva selgitustöö tulemusena on osa lapsevanemate seas jätkuvalt levinud suhtumine, et arsti juurde pole mõtet minna enne, kui haigus kallal. Sellist põhimõtet järgivate vanemate lapsed jõuavad spetsialisti juurde sageli liiga hilja ning terviseprobleem on süvenenud. Tagajärjena ravimise aeg pikeneb, tüsistuste oht tõuseb, laps on aktiivsest elust eemal ning rahaline koormus tervishoiusüsteemile kasvab.
Riigikontrolli hinnangul on siiski vajalik ka analüüsida, kas praegune tervisekontrollis käimise aegade hulk on optimaalne või on selle puhul teatud liialdusi.
Teise kitsaskohana pärsib terviseprobleemide varast märkamist Eesti koolitervishoiu korraldus. Kuna kooliealine laps viibib suure osa päevast koolis, peaksid nii terviseedendus kui ka tervise jälgimine olema osa kõigi laste koolielust. Audit näitas, et koolitervishoiuteenus puudus 14 koolis. Kehtestatud nõuet üks kooliõde 600 õpilase kohta ei suudetud kõikjal täita ehk nõuetekohaselt oli kooliõe hoolega katmata umbes 34 000 koolilast.
Lisaks puuduvad paljudes haridusasutustes kohapeal vajalikud õppenõustamisspetsialistid, kes oskaksid probleeme, sealhulgas vaimseid häireid märgata ning last aidata. Näiteks oli eripedagoog või koolipsühholoog 2015/2016 õppeaastal olemas vähemates kui kolmandikus üldhariduskoolides. Logopeed oli olemas vähemates kui pooltes koolides. Kuna õppenõustamisspetsialistid ei suuda üldjuhul üksteist asendada, siis mitmetes koolides ei märgata laste terviseprobleeme enne, kui need on jõudnud süveneda.
Kooliõdede puuduse üks põhjus tuleneb sellest, et haigekassa rahastab koolitervishoiuteenust kalendriaastas vaid 11 kuu eest, mis tähendab, et kooliõde saab palka vaid 11 kuu eest. Samal ajal teenib näiteks haiglas töötav õde üldjuhul kõrgemat palka ning saab seda kõigi 12 kuu eest. Ka õppenõustamisspetsialistid on ühe põhjusena välja toonud, et huvi selle töö vastu on väike, kuna palk on madal.
Tulenevalt sellest, et terviseprobleemi ei märgata või ei diagnoosita õigeaegselt, ei suunata last edasi spetsialisti juurde, kust ta vajalikku abi saaks. Nendel juhtudel, mil terviseprobleemi küll märgati ja laps edasi suunati, ei jõudnud ta alati spetsialisti juurde.
Riigikontrolli analüüs näitas, et 2014. aastal suunasid kooliõed arstiabi vajavaid lapsi kõige enam silmaarsti, hambaarsti ning perearsti juurde. Suunatud lastest jõudis aasta jooksul silmaarstile 48 protsenti, hambaarstile 65 protsenti ning perearstile 41 protsenti. Kõikidest arsti juurde suunatud lastest, kellel kooliõde oli märganud terviseprobleemi, ei jõudnud sinna pooled. Põhjusteks olid eriarstiabi kehv kättesaadavus, info ebapiisav liikumine erinevate spetsialistide ja lapsevanemate vahel ning viimaste teadmatus või hoolimatus.
Lisaks analüüsis riigikontroll koostöös Eesti Psühhiaatrite Seltsiga söömishäirega ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste ravi, kes olid tulenevalt oma terviseseisundist sattunud haiglaravile.
Analüüsi tulemused näitasid, et 32 protsenti lastest said arstiabi õigel ajal, sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest 29 protsenti ja söömishäiretega lastest 37 protsenti. Seega kahe kolmandiku puhul ei diagnoositud probleemi õigel ajal. Hilisest märkamisest tulenevalt algas ravi keskmiselt kaks aastat pärast esimesi dokumenteeritud sümptomeid.
Audit näitas, et kui terviseprobleem diagnoositakse ja laps jõuab ka arsti juurde, siis ei pruugi ta vajalikus mahus ravi saada. Näiteks sai rasvunud lastest nelja-aastase perioodi jooksul tervishoiuteenust kahel aastal 30 protsenti, kolmel aastal 8 protsenti ja kõigil neljal aastal 4 protsenti sihtrühmast. Rasvunud lapse ravimine eeldab aga regulaarset tervishoiuteenuse saamist, et ravi oleks tulemuslik. Ebaregulaarse ravi üheks põhjuseks on juhtumikorraldusliku lähenemise puudumine, see tähendab, et süsteemis puudub osapool, kes veenduks, et laps jõuaks vajaliku spetsialisti juurde. Teisalt on põhjusteks lapsevanemate hooletu suhtumine raviskeemist kinnipidamise osas ning madal teadlikkus tervisekäitumisest. Rasvunud laste esmashaigestumine on ajavahemikul 2006-2014 suurenenud 54 protsenti.
Kokkuvõtvalt näitasid auditi tulemused, et lapse tervise jälgimine ja tervishoiuteenuste osutamine ei toimi koordineeritult ja patsiendikeskeselt.
Selleks, et laste tervise hoidmise ja ravimise korraldus paraneks, tuleb senisest paremini ühendada toimivaks ja koordineeritud võrgustikuks perearstiteenus, koolitervishoiuteenus, eriarstiabi ning õppenõustamisteenus. Seejuures on toimimise eelduseks see, et süsteemis on üks spetsialist kui juhtumikorraldaja, kes jälgib pidevalt lapse tervisehoiuteenustele suunamisi, nende saamist ning vajadusel juhib lapsevanema või lastekaitse tähelepanu sellele, et laps ei ole saanud üht või teist talle vajalikku tervishoiuteenust.
Riigil puudub ülevaade, kui palju milliste haigustega lapsi Eestis on. Ülevaate puudumine ei võimalda planeerida tervishoiuteenuseid ega sihtrühmadele suunatud ennetus- ja edendustegevusi. Riigil on küll teada surmade ja sündide statistika ning esmahaigestumisjuhud, kuid esmahaigestumiste juhte ei saa võtta piisava andmestikuna tervishoiu ja ennetustöö planeerimisel, kuna üks laps võib olla sama probleemiga arvesse võetud mitme teenuseosutaja juures või on korduva raviarve puhul iga kord uus raviarve avatud. Samuti registreeritakse statistikas nii põhi- kui ka kaasuvad diagnoosid, mistõttu on võimalik, et kaasuvad haigused märgitakse mitu korda. Seetõttu vajab laste tervise valdkonna juhtimine täpsemate andmete näol senisest paremat sisendit, et võimalik oleks reageerida õigesti ja õigel ajal.
Eestis elas statistikaameti andmetel eelmisel aastal umbes 258 000 kuni 18-aastast last, moodustades 20 protsenti rahvastikust. Viimase 10 aastaga on laste arv vähenenud ligi 30 500 lapse võrra ehk umbes 11 protsenti.
Enim on laste seas kasvanud haigestumised healoomulistesse kasvajatesse (63,4 protsenti), bronhiaalastmasse (61 protsenti), ning toitumis- ja ainevahetushäiretesse (57,3 protsenti). Enamlevinud põhjusteks on ebatervislik toitumine, vähene liikumine ning kasvukeskkonnast tulenevad riskid.
Ülekaaluliste kooliõpilaste arv on aastatel 2006–2014 kasvanud 7,4 protsendilt 11,3 protsendini.
Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu HBSC (Health Behavior in School aged Children) põhjal söövad Eesti lapsed vähem puuvilju kui mujal, proovivad varem alkoholi, tubakat ja kanepit ning liiguvad vähem.
Sel aastal UNICEF-il valminud uuringu kohaselt esineb Eestis kõige vaesemate perede lastel 28 protsenti enam tervisekaebusi võrreldes kõige rikkamate perede lastega.
BNS
Foto: Scanpix