Riigikontroll: Martin Helme poolt rahandusministrina koroonaajal antud laenud majanduse päästmiseks on tagasi makstud ja riigile olulist tulu toonud

Üha ja üha ujub iga päevaga pinnale asju, mis näitavad, kuidas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on olnud õigel teel ja kuidas meie vastased on seda maha tehes tekitanud mitte üksnes ebatervet poliitilist vastasseisu, vaid üritanud ka korvamatut kahju eesti rahvale ja riigi majandusele. Puudutagu see meie Danske Panga rahapesu uurimiseks tehtud koostööd USAga põlevkivitööstuse säilitamist odava elektrienergia jätkuvaks võimaldamiseks või kõike muud, mida ajalugu ei unusta ja mida faktid kinnitavad.

Riigikontrolli teade selle perioodi kohta, mil EKRE praegune esimees Martin Helme oli rahandusminister, on konkreetne näide sellest, kuidas EKRE ministrid valitsuses olles koroonajama ajal ettevõtteid laenu abil aidates Eesti majandust päästsid ja kuidas Reformierakond seda pidevalt ja lärmakalt maha tehes lihtlabast poliitilist kiunu ajas. Nüüdseks on ka paljuräägitud Porto Franco laen tagasi makstud, rääkimata Tallinkist! Ja mitte ainult, vaid loomulikult on riik nende laenude intresside arvelt ka oluliselt teeninud.

Nimelt teatab Riigikontroll, et Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse antud kriisilaenude tagasilaekumine on olnud prognoositust positiivsem.

Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi mõjude leevenduseks antud laenude riskid ei ole realiseerunud, leiab Riigikontroll täna avaldatud ülevaates, mis käsitleb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EISA) vahendatud koroonakriisimeetmete rakendumist. Osa laenudest on riigieelarvesse tagasi makstud ka enne tähtaega, lisaks on intresside ja teenustasudega teenitud 25 miljonit eurot.

Koroonaviiruse levikust tingitud kriisi alguses töötati välja suuremahulised meetmed, mille abil toetas riik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu ettevõtteid, laenates neile 224 miljonit eurot ja käendades nende pankadest saadud laene 102 miljoni euro väärtuses. „Üldiselt on kriisilaenud tagasi laekunud kardetust paremini ja kiiremini, suurematest laenudest on tagastatud näiteks Tallinki ning nüüdseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kinnituse kohaselt ka Porto Franco laenud. Samuti pole pangad pidanud käendusi suures ulatuses sisse nõudma,“ ütles Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite. Laenude väljaandmise aegne tehtud pessimistlik riskide prognoos, mis tulenes kriisi kulgemise ettearvamatusest, oli, et laenukahjud võivad ulatuda kuni 50%-ni. Seda ei ole aga juhtunud!

Tegelikkuses oli 2024. aasta esimese poolaasta lõpu seisuga kriisilaenude lepingute alusel tagasi makstud 133 miljonit eurot. Laekunud on 22 miljonit intresse ja 1,1 miljoni euro eest teenustasusid. Laenu oli esimese poolaasta lõpuks täies mahus tagasi maksnud 69 ettevõtet 155-st. Käendatud pangalaenude summa oli kokku 166 miljonit, millest käendatud osa oli 102 miljonit eurot. Tagatistasudena on laekunud 2,3 miljonit, teenustasudena 0,3 miljonit ning täitmisele on pööratud käendusi 0,3 miljoni euro eest.

Kriisimeetmeteks arvestati 2020. aastal 850 miljonit eurot, millest 550 miljonit oli mõeldud laenudeks ja 300 miljonit käendusteks. Raha eraldati varuga, millega anti signaal, et riik tuleb appi. Hiljem selgus, et ettearvamatus koroonakriisis kiiruga valmis pandud kriisimeetmeid majanduse päästmiseks sellises mahus tarvis ei läinud.