Riigikontroll sõitis taas valitsusele sisse – Kagu-Eesti on omapäi jäetud

Riigikontroll on üks konstruktiivsemaid valitsuse kehva poliitika kritiseerijaid – ilma selle institutsioonita kuuleks rahvas võimuritelt ainult ilusaid valesid.

Ehkki Kagu-Eesti tegevuskava, mis lubab piirkonnale eritähelepanu, on saanud valitsuse heakskiidu, on see jäänud suuresti vaid paberile, leiab Riigikontroll teisipäeval avaldatud aruandes.

Tegevuskava pole ministeeriumide valikuid suuremat mõjutanud ja Kagu-Eesti mahajäämus ülejäänud Eestist nii rahvastiku- kui majandusarengu mitmete näitajate osas püsib.

„Eritähelepanu kindla piirkonna arengule on poliitiline valik, kuid kui mõnele regioonile on otsustatud pöörata sellist tähelepanu, ei peaks see jääma praktilise sisuta ja näiliseks,“ leidis riigikontrolör Janar Holm. „Sama kehtib regionaalarengu kohta üldiselt. Ilma mõjuta ja asjatut lootust andvate riigi strateegiadokumentide kiht on paraku juba üsna paks.“

Kagu-Eesti mahajäämus paistab välja mitmete statistiliste näitajate põhjal, millega regionaalarengut jälgitakse. Näiteks tervena elada jäänud aastate arvestuses asuvad kolm kõige kehvema näitajaga maakonda kõik Kagu-Eestist, tööviljakuse näitaja poolest kuuluvad kolme kõige kehvema sekka kaks Kagu-Eesti maakonda.

Samuti on muu Eestiga võrreldes Kagu-Eestis rohkem elektririkkeid 1000 elaniku kohta ning suuremad raskused kruusateede tolmuvabaks muutmisel ja kiire internetiühenduse väljaarendamisel.

Kõiki neid probleeme peaks aitama lahendada Kagu-Eesti tegevuskava, kuid paraku see nii ei ole. Kava annab küll hea ülevaate nendest probleemidest, ent jätab need paljuski meetmetega katmata.

Tegevuskava toimeloogika on püüda seostada valdkonnapoliitikates juba nii või teisiti olemasolevad tegevused ja meetmed Kagu-Eesti probleemidega, mitte aga vastupidi, et probleemist lähtudes kujundataks sobilik meede või töötataks välja täiesti uus sobiv meede probleemi lahendamiseks.

Sellisel kujul jätab tegevuskava avalikkusele eksliku mulje, et probleemidega tegeletakse ja osa näitajaid isegi paranevad, kuigi tegelikult ei ole probleemid, meetmed ja seirenäitajad kavas omavahel seostatud, meetmeid on vähe ning nendegi mõju seirenäitajatele ei ole kindlaks tehtud.

Järeldus Kagu-Eesti tegevuskava kohta on põhimõtteliselt laiendatav ka Ida-Viru tegevuskavale ning üldisele regionaalse arengu tegevuskavale, kuna kõigi nende kavade toimeloogika on sarnane. Juba 2015. aastal osutas Riigikontroll oma iga-aastases ülevaates Riigikogule, et nende kavade lisandväärtus on küsitav. (BNS)