26.10.2024
Internetivõimekus tammub Eestis paigal või isegi halveneb. Pilt on illustratiivne.
Riigikontrolli auditijuht Toomas Viira märgib värskes blogipostituses, et Eesti liikumine kiire interneti poole paistab olevat kõike muud kui kiire ning veelgi enam, ehkki kiire interneti viimine iga Eesti inimeseni on olnud riiklikes plaanides juba kaks aastakümmet, läheneb Eesti sellele teosammul ja tähtaegu pidevalt kaugemale tulevikku lükates.
“Et see nii ei juhtuks, oleks vaja märgatavalt suurendada rahastamist ja ehitustempot, saada oluliselt selgem pilt, millistele aadressidele tasub kiire interneti ühendusi ehitada ja millistele mitte, kes kiiret ühendust ootavad ning kuidas reguleerida võrkude hilisemat haldust,” märkis Viira.
Ta tõi esile, et kui esmalt pidi kiire internet jõudma kõigi vajajateni 2015. aastal, siis edaspidi nihkus selle eesmärgi tähtaeg 2020. aastale ja nüüd juba 2030. aastale. Praegu teada oleva rahastusmahu ja ehitustempo juures on selge, et ka see korduvalt kaugemale lükatud tähtaeg on kättesaamatu ja pigem liigub Eesti sellises tempos, et kiire internet jõuab turutõrkepiirkondades kõigi vajajateni 2050. aastaks ehk siis ligi kolmandik sajandit algul kavandatust hiljem.
2024. aasta sügise seisuga on turutõrkepiirkondades ehk niinimetatud valges alas veel vähemalt 120 000 aadressi, kuhu tuleks kiire interneti ühendused ehitada, kuid praegu nende muredele ajakohast lahendust ei paista.
Riigikontroll avaldas 2022. aasta veebruaris auditi „Interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkus“, kus tõdes, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) senine poliitika ehitada võimalikult odavalt ja võimalikult palju kiire interneti juurdepääsuühendusi – potentsiaalsete kasutajate sooviavaldusi arvestamata – ei kujuta endast raha tõhusat kasutust. Ühtlasi tuli nentida, et kiire interneti kättesaadavus turutõrkepiirkondades ei ole märkimisväärselt paranenud.
“Nüüd, kaks aastat hiljem, on mitmed tollases auditiaruandes esile toodud probleemid jätkuvalt aktuaalsed, aeglustades kiire interneti ühenduste väljaehitamise tempot ja takistades raha tõhusat kasutust,” märkis Viira.
Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kohaselt peaks 2030. aastaks kõikidele Eestis asukohast sõltumata olema kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid teenuseid. Kui tugineda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avaliku konsultatsiooni käigus kogutud andmetele, tuleb järgmiste aastate jooksul kiire internetiga liitumise võimalus luua enam kui 120 000 aadressiobjektile. Selle eesmärgi saavutamiseks pole vaja üksnes lisaraha, vaid ka ligi topelt kiiremat ehitustempot, märkis Viira.
Viira sõnul tuleb aga tõdeda, et püstitatud eesmärki pole võimalik olemasoleva rahaga saavutada. (BNS)