02.10.2021
Läbikukkunud Kaja Kallas
Riigikontrolör Janar Holm saatis peaminister Kaja Kallasele kirja /Reformierakond), kus tegi teravat kriitikat riigi koroonaviiruse teise laine aegse kriisijuhtimise, kommunikatsiooni, ettevõtjate toetamise, koostöö kohta omavalitsustega ning ka riigi üldise tõrksuse kohta teha erasektoriga koostööd.
Holmi kaheksa lehekülje pikkuse kirja etteheited olid grupeeritud viide suuremasse rühma. Esiteks tõi riigikontrolör välja, et COVID-19 kriisi lahendamise juhtimisstruktuur oli ja on endiselt ebaselge.
Riigikontrolöri kriitika teine rõhuasetus puudutas riigi kommunikatsiooni koroonakriisis. Nii leidis Holm, et info tuleks edastada ametlike kanalite kaudu ning alles siis, kui otsus on lõplik ja olulised detailid on läbi arutatud. Selle taga võib näha kriitikat osade poliitikute soovis enne riigi ametlikke teateid oma isiklike Facebooki postituste kaudu tähelepanu saada, mis on aga tekitanud hoopis hulga segadust juurde.
Riigikontrolör tunnustab valitsust küll selle eest, et teadlased on koroonaviirusega võitlemisel kaasatud otsustusprotsessi, kuid toob murekohana välja, et paraku on esinenud hetki, kus ei ole kõrvalt vaadeldes selge, kes otsustab piirangute kehtestamise või nende muutmise.
Neljandaks toob riigikontrolör välja, et juhul, kui riik otsustab ettevõtjaid kriisis toetada, tuleks kõige suurema mõju saavutamiseks ja ettevõtjates kindlustunde loomiseks avalikustada kavandatud toetusmeetmete võimalikult täpsed tingimused samal ajal piirangute kehtestamisega.
Samuti peavad Holmi sõnul toetuse saamise kriteeriumid olema sisuliselt põhjendatud. Toetuse mittesaamise põhjenduseks ei saa olla seisukoht, et “kuhugi tuli joon tõmmata”.
Riigikontrolöri sõnul on kriisi lahendamisel toetusmeetmete puhul kohatu näha ette tingimusi, mille järgi saavad toetust kõige kiiremini taotluse esitavad ettevõtted.
Rääkides kohalike omavalitsuste kaasamisest kriisilahendusse, leiab Holm, et see on olnud kaootiline ja tarbetult koormav.
Kirja kokkuvõttes toob riigikontrolör välja, et kriisideks ettevalmistamisel ja kriisi lahendamisel on riigisüsteemis liiga palju ebarealistlikku ja ressurssidega katmata soovi teha kõike ise, otsustada kõike ise, koondada enda alla võimalikult palju ressursse ja tegevusi.
Allikas. ERR