26.05.2018
President Kaljulaid räägib oma kohtumistel edulugudest, mitte muredest.
Mis sõnumi saadab Gruusiale ja kogu maailmale Eesti president Kersti Kaljulaid, kes erinevalt teistest meie lähinaabrite riigipeadest jääb kõrvale Gruusia riigi 100. sünnipäeva pidustustest, vaadates sel ajal hoopis Kiievis jalgpalli?
Nimelt teatab ERR, et Eesti president Kersti Kaljulaid ei seisa Gruusia 100 pidustustel Soome, Poola ja Balti presidentide kõrval, vaid on sel ajal Ukrainas Meistrite Liiga jalgpallimatši vaatamas.
Kersti Kaljulaid põhjendas Raadio 4 antud intervjuus, miks ta läheb laupäeval Kiievis jalgpalli Meistrite Liiga finaali vaatama sellega, et nii saavad ka lihtsad ukrainlased teada, et Eesti president nende riiki külastab. Kas nad seda siis siiani ei tea?
Tbilisis toimuvatel pidustustel osalevad teiste väliskülaliste seas ka Läti, Leedu, Soome ja Poola presidendid Raimonds Vējonis, Dalia Grybauskaitė, Sauli Niinistö ja Andrzej Duda.
Laupäeval tähistab Gruusia oma riigi 100. aastapäeva, sest Gruusia Demokraatlik Vabariik oli olemas vähem kui kolm aastat – 26. maist 1918 kuni Punaarmee sissemarsini 25. veebruaril 1921. Riik on oma juubelipidustustele Tbilisi kutsunud paljude riikide riigipead, valitsusjuhid ja parlamentide esimehed.
Eestit esindab Riigikogu esimees Eiki Nestor, kes on küll riigipea järel tähtsuselt teine mees ja vajadusel täidab presidendi kohuseid, kuid see ei väära fakti, et Musta mere piirkonnas visiidil olev Kaljulaid jätab Gruusia presidendi Giorgi Margvelašvili kutsele vastamata, kuigi Ukraina-visiidi ametlik tähtaeg oli 22.-24. mai.
Eestile nagu teistelegi Balti riikidele on eurolõimuv ja Atlandi-ülesesse julgeolekukogukonda panustav Gruusia olnud oluline arengukoostöö partner alates aastast 2006. Eesti aktiivne toetus Gruusiale 2008. aasta Vene agressiooni ajal pani grusiinid ütlema: “Teised rahvad on meie sõbrad, aga eestlased on meie vennad!” President Kaljulaid seda ilmselt ei tunneta.
Eesti ekspresident Toomas Hendrik Ilves saatis 100. iseseisvusaastast tähistava Gruusia presidendile Giorgi Margvelašvilile õnnitluskirja. “Ärmatamise” ja globalismi aktiivse toetamise tõttu on Ilves küll Eestis ebapopulaarne, kuid tema roll Gruusia rahvusvahelise toetamise korraldamisel 2008. aastal on siiski märkimisväärne.