Väärtpaberiturg on lausa hull riigivõlakirjade järgi, nõudmine on neli korda suurem kui pakkumine. Pakutakse 200 miljonit, nõudmine on aga üle 800 miljoni. “Eesti riigi võlakirjade pakkumise kogunõudlus ulatus 821 miljoni euroni ehk pakkumine märgiti enam kui neli korda üle, samas kõik Eesti jaeinvestorid saavad võlakirju soovitud mahus,” edastab meedia.
Seda edulugu lugeda on natuke kurb, väidetavalt kavatsetakse võlakirjade müügist saadavaid miljoneid kasutada muuhulgas ka kaitselünkade täitmiseks. Inimesed ja investorid tahavad anda raha riigi kaitsmiseks, riik on aga liiga tagasihoidlik: “Ah mis te nüüd, milleks selline luksus? Saame ise kuidagi peost suhu hakkama. Uhkust taga ei aja.”
Ilmselgelt muidugi ei saa ise hakkama, refräänina kordub meediumis puuduv 1,6 miljardit. Reaalset kasu nn kaitseinvesteeringutest aga on siiani olnud väga vähe, reaalseid võimekusi juurde loodud peaaegu ei olegi. Riigikaitseks on raha napilt, seegi pisku kaob kasu toomata või toob hõlptulu ainult relvatöösturitele ja neid teenindavatele ametnikele, mitte meie kaitseväele.
Ja nüüd oleme olukorras, kus raha pakutakse, aga seda vastu võtta ei osata või ei taheta. Kas selline asi et tee pommimogulit tigedaks? Paberitüki trükkimine käib üle jõu ja mõistuse. Häbi! Arusaadav on see, kui ei suudeta kasvatada piisavalt kartulit, toota elektrit või sünnitada lapsi, see kõik ongi väga keeruline. Bürokraatia peaks ametnike armeele ometi õppinud amet olema.
Oleme olukorras, kus valitsus pole enam võimeline enam isegi kätt lapselikult usaldavate ja lihtsameelsete kodanike rahakotti sirutama, see on midagi uut. Me ei hakka ametnikelt uurima, milles asi, ilmselgelt Putin, kliima ja pikk covid, nagu alati. Jääme lootma, et peagi luuakse 600 töötajaga kerjamisministeerium ja kroonuusku inimesed saavad kõik oma säästud tõrgeteta ning mugavalt globalistide režiimile usaldada.
Uued Uudised
Eesti riigi võlakirjade pakkumine märgiti neli korda üle (postimees.ee)