Riik emiteerib “rahvavõlakirju”. Kas petturite valitsusega riigile ikka on mõistlik laenata?

Uudised räägivad, et “Kolmapäevast saab osta riigi võlakirju”, kuid igaüks, kes sellise sammu astub, peaks mõtlema, kas ta usaldab sellise võimuga riiki.

BNS vahendab: “Kolmapäevast kuni 9. septembrini saavad Eesti inimesed oma panga kaudu osta Eesti riigi võlakirju – esmakordselt Eesti jaeinvestoritele suunatud pakkumise maht ulatub 200 miljoni euroni. Kaasatud raha kasutatakse eelarve puudujäägi ja kasvanud kaitsekulude katteks.

Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa.

„Laenamine on Eestile praeguses olukorras paratamatus, mitte eesmärk, kuid seekord tähendab see ka oma kodanike säästude kaasamist, mis loodetavasti tugevdab sidet oma riigi ja tema käekäiguga. Meie puudujääk ei ole hea märk riigirahandusest, kuid tema katmine sel moel on ka toeks rahvale, ühiskonna sidususele ja finantsturule,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi.”

Esimene kahtlusmoment tekib jutus, et see raha kasutatakse kaitsekulude katteks. Eelmise rahandusministri jutt sellest, et automaksu raha “läheb igale poole”, polnud mingi apsakas sõnaseades, vaid naiivitarina ütleski minister välja selle, et ka sihtotstarbeline raha läheb sinna, kuhu teda kõige rohkem panna tahetakse. Ka BNS-i uudises on esikohal siiski “eelarve puudujäägi katteks” ehk riik võtab piltlikult öeldes tarbimislaenu.

Jürgen Ligi räägib “kodanike säästude kaasamisest”. Kust need säästud peaks tulema, kui kasvav maksukoormus ja kõrged hinnad söövad juba nüüd rahva säästud ära, vähemalt enamiku inimeste puhul? Jõukamatel, kes töötavad regulaarse palgakasvuga avalikus sektoris, eriti kliimaministeeriumis, ehk jätkubki võlakirjade jaoks sääste, kuid tavainimestel lähevad need igapäevatarbimisse ja kaovad.

Ja lõpuks ülioluline küsimus: kas tasub uskuda selle (reformierakondliku) valitsuse võlakirjade lunastamislubadust, kes pettis rahvast sellega, et ei rääkinud valimiskampaania käigus kavandatavatest maksutõusudest, kuid võimumandaadi saanuna tegi selle teoks ning on nüüdseks juba maksu- ja hinnatõusudega suure osa säästudest ära korjanud? See on ju petiste valitsus!

Ka Jürgen “Ärge virisege!” Ligi, kelle eelmise rahandusministriks olemise ajal toimus Skandinaavia pankade rahapesu läbi Eesti, pole oma rahva põlgamises mingi usaldusisik, et tema juttu rahvavõlakirjade lunastamisest uskuda. Tema jutt sideme tugevdamisest rahvaga on silmakirjalik jutt.

Arvestama peab ka sellega, kuidas eelmine ja praegune valitsus on majanduse ära laostanud. Praegune kriis on põhjalik ja 2026. aasta septembriks on riik veelgi hullemas rahapuuduses, olles võimetu võlakirju lunastama. Maksutõusudest riigieelarve koostamine ei ole vähimalgi määral jätkusuutlik ning rohepööre ja paljud muud valesammud viivad riigi rahakoti veelgi tühjemaks.

Kes ostab praegu riiklikke võlakirju, peab kohe ette arvestama, et neid pakuvad petised ning investeering väidetavatesse kaitsekulutustesse võib lõppeda samamoodi nagu annetamine MTÜ-le Slava Ukraini.

Ehk siis: inimesed, võimu juures on ju “kümne-miljoni-dollari”, VEB Fondi ja kilekotirahade Reformierakond, kelle puhul peab rahakoti ülihoolikalt ära peitma, mitte sealt raha välja käima.

Uued Uudised