Riik ja pealinn eemalduvad taas teineteisest – sedapuhku võla kontekstis

Paljud mäletavad veel aegu, mil riiki valitsesid Reformierakond ja Ansip ning Tallinnat Keskerakond ja Savisaar – tollal tundus, et riik ja pealinn lähevad vastassuunas. Nüüd tunduvad need ajad tagasi olevat.

Riigi tasemel ajab vahepeal võimule naasnud Reformierakond taas tasakaalus eelarve poliitikat ja kärbib ning “väiksem vend” Keskerakond läheb kärpepoliitikaga kaasa. Kõlvarti keskerakondlik Tallinn aga soodustab laenamist ja kavatseb viie aastaga võlakoormuse pea kolmekordistada.

Kui 2020. aasta lõpu seisuga oli Tallinna netovõlakoormus 113,6 miljonit eurot, siis kolmapäeval linnavalitsuse poolt kinnitatud eelarvestrateegia järgi tõuseb võlakoormus 2025. aastaks 331 miljoni euroni, vahendab ERR. Netovõlakoormuse määr oli Tallinnal 2020. aasta lõpu seisuga 15 protsenti ning see tõuseb aastaks 2025 kuni 38 protsendini.

Eelarvestrateegia järgi kaasatakse laenukapitali üksnes investeerimisprojektide finantseerimise tagamiseks (ligikaudu 60–70 miljonit eurot aastas). Linnapea Mihhail Kõlvart nimetas suurimate investeerimisobjektidena Tallinna haiglat, Linnahalli, Linnateatrit ning Peterburi maantee renoveerimist. Kõlvarti sõnul sõltub palju nii riigi kui ka Euroopa Liidu rahastusotsustest ning võimaluse korral kaasatakse soodsat pikaajalist kapitali näiteks Euroopa Investeerimispangast või Põhjamaade Investeerimispangast.

Tasakaalus eelarve fetišis vaevlev Kaja Kallase valitsus riigi arendamiseks laenukapitali kasutada ei soovi, kuid võtab vastu Euroopa Liidu taastefondi raha, mis seob Eesti liidu ühislaenuga ja annab osa rahalisest suveräänsusest ära Brüsselile.