Kurikavalad globalistid ja nende ustavad käsilased Eestimaa Looduse Fondis (ELF) ja RMKs alustavad järjekordset eesti rahva peetimise, looduse rüvetamise ja terve mõistuse vastast “rohelist projekti.” Need nurjatud tahavad Pärnumaal Kikepera looduskaitsealal hakata sügisel “taastama veerežiimi,” et parandada “metsise elutingimusi.” Teame teie metsiselembust väga hästi, suslikud.
Saarde vald ja kohalikud elanikud on idiootliku plaani vastu, sest inimeste hinnangul hävitatakse väljakujunenud maastik ja suurendatakse paljukannatanud piirkonna üleujutusohtu. Paistab, et tegemist on järjekordse mitmete inimpõlvede jooksul raske tööga kuivendatud kultuurmaade üleujutamise ja mädasooks muutmise projektiga, mille kaugel eesmärk on üleilmne näljahäda.
Saarde põliselanikud mõistagi ei saa usaldada riigivõimu, mille silmakirjaliku energiapoliitika tulemusel ägatakse tuulemöldrite ja meremiihalite ikke all. Paljudel on tervis juba väga halb, kui nüüd lisandub infrahelile mürgiste sooaurude laastav mõju, niiskus-rõskus ja mudas sumpamine, siis on asi juba päris kuri. Ei saa välistada ka marjuliste mülkasse vajumist.
Inimsoo vaenlased võitlevad põllumaa ja põllumajanduse vastu, ei halastata ka heinamaadele ja majandusmetsale, kõik hävitatakse metoodiliselt, lootes sel kombel näljarelvaga inimkonna arvukust planeedil vähendada. Ametnikel on muidugi ükskõik, kusagilt kõrgelt ja kaugelt eraldatakse raha mistahes totruse jaoks ning kõik viiakse ellu ilma ilma kriitika ja usaldusväärse analüüsita. Projektirahadest saab parasiit jõudsasti matti võtta ja kaugemale bürokraadi mõte ei lenda.
Kohalikele aetakse mingit metsise eluratta käojaani ja küll ta käib. Ma ütlen selle peale, et kui need metsised teil nii südame külge on kasvanud, siis abielluge nendega, aga jätke Kikepera looduskaitseala rahule. Kikepera tuleb kaitsta eelkõige Eestimaa Looduse Fondis ja RMK vastutustundetute ja utopistlike projektide eest.
“Veerežiimi” tahetakse taastada nimelt Kikepera looduskaitsealal, mis jääb peamiselt Pärnumaale Saarde valda. Kikepera metsi on aastakümneid tagasi kuivendatud, nüüd tahetakse kraavid aga sulgeda. Lagastamistöid planeeritakse 3800 hektaril – ikka täiesti hullumeelne ja poolearuline rapsimine.
Saarde vallavolikogu aseesimees Kadri Aija-Viik ütles ERRile, et nii vald kui ka kohalik kogukond on selle plaani vastu, sest see hävitab aastatega väljakujunenud maastiku, rikub kohalikud teed ja suurendab piirkonna külades üleujutusohtu.
“Me saame aru, et 60-ndatel rabast kraavi läbi kaevamine oli ebamõistlik, aga teist korda teha ebamõistlikku, et hakata kõdusoos kasvanud juba 400-hektarilise tagavaraga metsasid lihtsalt üle ujutama… Ei ole mõtet rääkida seda juttu, et seekord vesi ei tõuse. Tõuseb küll,” sõnas Aija-Viik, lisades, et kogu alal on hinnanguliselt ligi miljon tihumeetrit puitu, mis lihtsalt mädandatakse ära.
Aija-Viik ei mõista, miks pole kaalutud võimalust osa puitu enne taastamistöid alalt eemaldada. Saarde valla Saunametsa küla elanik Peeter Elvelt ütles, et pärast töid ähvardab neid veelgi suurem üleujutusoht. Mis pattude pärast riik küll Saarde rahvast nii julmalt karistab? On see kättemaks tuulemöldrite vastase meelsuse ja enesealahoiu instinkti eest?
“Meie jõe veetase kõigub kuni kolm meetrit ja praegu on niimoodi, kui ülevalt tuleb vesi, ta läheb ära Katku rabakraavidesse. Kui need kraavid nüüd kinni aetakse, see puhver kaob vahelt ära ja meie saame otse selle selle vee kõik endale küla peale,” rääkis Elvelt. Küllap see ongi plaan, kunas need suslikud enne meile midagi head on teinud.
Eestimaa Looduse Fondi märgalade programmi juhi Jüri-Ott Salm kinnitab kohalike kahtlusi ja möönab, et kuigi drastilisi maastikumuutust ega ka metsade massilist hukkumist ette näha ei ole, võib seda väiksematel aladel madalamates kohtades ikkagi ette tulla.
Töödega tahetakse alustada selle aasta sügisel, kohalikele lihtsalt sülitatakse. Metsis200, pikk veeuputuse plaan Saardele ja jutul lõpp.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 16.04.2025