Tänapäeva moefraasiks on „vaimne tervis“, millega tegelevad paljud organisatsioonid ja asutused, aga siiski mitte selle halvenemise põhjuste, vaid tagajärgedega, mis tähendab, et miski paremaks ei muutugi.
Paljude muude põhjuste kõrval hävitavad eestimaalaste vaimset tervist sõja- ja kliimaärevus, viimase puhul ei julge noored enam eladagi, aga riiklik poliitika vaid õhutab neid ärevusi.
Päris kindel on see, et vaimne tervis halveneb selliste objektide kõrval elades, nagu pidevalt põmmutav laskeala või pea kohal lopendav tuulepark. Kuigi valitsus väidab, et ei paugud ega tuulelabad tervist kuidagi ei muuda, ei usu ta isegi seda – miks siis muidu pakutakse inimestele ja omavalitsustele „talumistasu“.
Tuuleparkide puhul loobitakse lausa miljoneid rahva enda raha. Ega võimurid seda loobiks, endalgi vähe, aga rahulolematus tuleb ju kuidagi ära summutada. Inimesteni see raha otse muidugi ei jõua, see läheb omavalitsustele ja kes seal teab… kui sotsid, reformarid või kahesajalised koalitsioonis on, jaotatakse see omade vahel ära.
Nursipalus jagatakse ka raha, aga ega sellega ikka kõrvu kinni ei topi. Saad nutsaka kätte, ehitad seina paksemaks, aga põmm-põmm ikka käib, elukvaliteet on nullilähedane. Tuulik undab, lopendab, vilgub ja jällegi, saad nutsu kätte, keera jooma, purjuspäi tundub ka tuulepark ilusana.
Nali naljaks, aga Eesti inimesed ostetakse lihtsalt nende endi raha eest ära, suu ja kõrvad topitakse rahaga kinni, aga ega negatiivsed tagajärjed kao, tervis halveneb, kinnisvara väärtus langeb…
Ühiskond maadleb äraostetud inimeste vaimse tervisega edasi, riik on jälle elu hullemaks muutnud ja allakäik jätkub…
Uued Uudised