Ida-Virumaal ei tunta erilist vaimustust rohepöörde vastu ja nagu väidab BNS-i uudis, arvavad ametkonnad, et inimesed lihtsalt ei saa aru rohepöörde “suurepärastest” võimalustest. Tõenäoliselt aga ei näe virulased kliimavõitluse meetmetes mingit perspektiivi, eriti veel Kirde-Eestis, kus väljapakutavad alternatiivid lihtsalt ei töötaks või siis ei annaks lubatud efekti. Seda näitas ka leige huvi nn õiglase ülemineku fondi rahade vastu, millel on rohepöördesilt küljes.
Nüüd leitakse et “kommunikatsioon on vale” ja inimesi peab rohkem mõjutama.
BNS vahendab: “Rohepöörde kontekstis Ida-Virumaa arenguperspektiive uurinud riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskus selgitas, et rohepöörde rakedamine Ida-Virumaal vajab senisest tõhusamat kommunikatsiooni. Šveitsi mittetulundusühingu Our Common Home (OCH) toel toimunud analüüs toob esile peamised väljakutsed, millega piirkond rohepöörde rakendamisel silmitsi seisab.
Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse juhataja Dmitri Teperiku sõnul tekitavad kardinaalsed muutused kohalikes elanikes paratamatult hirmu ja umbusku. “Arvestades, et Ida-Virus on niigi palju tõsiseid probleeme, nagu näiteks rahvastiku vähenemine ja vananemine, on oluline välja töötada ja ellu viia põhjalik kommunikatsioonistrateegia, et tõsta elanike teadlikkust nii probleemide lahendustest kui ka tulevikuarengu väljavaadetest. Inimestel peab olema selge arusaam, milline saab olema elu Ida-Virus pärast rohepöörde ja teiste reformide elluviimist,” rõhutas Teperik.
Uuringu läbiviimises osalenud meediaekspert Artur Aukon usub, et üks põhjus, miks Ida-Viru elanikud ei aktsepteeri rohepöörde ideid, peitub minevikus „Piirkonna inimesed on harjunud sellega, et nende maakonna majanduse aluseks on põlevkivienergia. Nüüd tuleb näidata, et piirkonnal on palju rohkem potentsiaali,“ on veendunud Artur Aukon.
Dmitri Teperiku sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata haridus- ja teavitusprogrammidele ning noorsootööle. “Paljud noored ei taju praegu võimalusi, mis võivad Ida-Virus avaneda pärast üleminekut uuele majandusele. Seetõttu on oluline näidata, kui tähtis on innovatsioonikeskne mõtteviis tänases maailmas.”
On loomulik, et põlevkivienergeetikale orienteeritud maakonnas tekitab läbimõtlemata ja mõjuanalüüsita rohepööre “hirmu ja umbusku”, eriti veel seetõttu, et olemasoleva energeetika väljasuretamine on elektrihinna lakke paisanud. On raske mõista, mis võiks olla piirkonna potentsiaal, mis ületakse tööstusliku arengu võimalusi ja oleks ligipääsetav kogu elanikkonnale. Karta on, et sellist potentsiaali lihtsalt pole – hamburgeriputkad või turismipunkt ei asenda elektrijaamade ja kaevanduste tööhõivet, majanduslikku võimsust ja tasuvust.
“Paljud noored ei taju praegu võimalusi, mis võivad Ida-Virus avaneda pärast üleminekut uuele majandusele.” Mis siis, kui asi pole tajumises, vaid selles, et selliseid võimalusi lihtsalt pole? Või siis pole nad piisavad, et asendada kogu energeetikasektorit?
Praegu hävitatakse Ida-Virumaa olemasolevat majandusvõimsust, ilma et midagi käegakatsutavat asemele pakkuda oleks. Inimeste hirm võib olla täiesti realistlik, sest võimalus, et üks asi lõhutakse ära, kuid asemelepakutav seda kuidagi ei kompenseeri, on väga suur. Pealegi on alternatiivid seotud sellesama kliimavõitlusega ehk kui midagi teha tahetakse, peab see olema “roheline”, mis ahendab võimalusi tohutult.
Põlevkivienergeetika alleshoidmine on riigile julgeolekuliselt väga tähtis, sest see annab tööd ja leiba suurele osale Ida-Virumaast ning tarbijale odava elektri. Kui see ära võtta ja asendada mingi roheutoopiaga, siis võib ka venekeelsete idavirumaalaste lojaalsus lonkama hakata ja neid “petersone” toetama panna.
Ja lõpetuseks: miks teevad Eestis uuringuid šveitslased?
Uued Uudised