Iga riigi rikkus on oma ressursside (maavarad, loodusvarad ja ka inimesed) oskuslik kasutamine. Eestis seda mõistuspäraselt teha ei taheta – oma suurima maavara kaevandamise sulgeme, looduvarad anname heauskselt välisinvestorite kasutusse või ekspordime banaanivabariigile kohaselt väärindamata kujul riigist välja. Rahva kurname ära maksudega ning kõigesse, mis seotub lastega, panustame minimaalselt.
Läbi ajaloo on see suuresti nii toiminud. Siinsete haldurite Nokiaks olnud ikka kohaliku matsirahva piitsutamine, orjanduslik kord ja nöörivad maksud. Kohalikku rahvast on seesuguse valitsemisega juba sajandeid harjutatud. Tekkinud on ajalooline mälu ja sissekäidud rada nagu öeldakse.
Sarnase strateegiaga suunab ka täna Eesti riiki ning Pärnu linna valitsev erakond meid kindla käega viie rikkama riigi hulka.
Põhimõtteliselt plaanitakse tõsta kõiki makse, kuid alljärgnevalt detailsem popurrii, millega allaheitlikule orjarahvale lajatada plaanitakse: käibemaksu tõus; tulumaksu tõus; automaks; maamaksu tõus; kodualuse maa maksuvabastuse kaotmine; suhkrumaks; plastikumaks; majutusasutuste käibemaksu tõus; aktsiisimaksude tõus; lastelt tulumaksuvabastuse kaotamine; suurperede toetuse kärpimine; tõusvad riigilõivud; tõusvad keskkonna tasud; stabiilselt tõusev elektri hind; kordades tõusvad trahvid ja nii edasi ja edasi.
Lisaks inflatsioonile lajatab maksutõusudega ka kohalik omavalitsus: lasteaia kohatasu tõus, kallimad huviringid ja parkimistasud. Just see viimane ongi järgmisel Pärnu linnavolikogu istungil laual. Soov on laiendada tasulise parkimise ala, parkimise tasulist aega, kaotada ära esimese rikkumise puhul hoiatus ning tõsta tasusid. Parkimistasude plaanitav määr hakkab teatud piirkondades ületama nii Helsingi kui Riia vastavaid tasusid, rääkimata meie lähimate suvituslinnade Haapsalu ja Jurmala parkimislõivudest. Näiteks hakkaks suviti rannapiirkonnas parkimine maksma 8 eur/h, aasta parkimiskaart külastajale 850 eurot ja linnaelanikule 150 eurot. Aina jultunumalt ning sügavamale isiklikku tengelpunga on riik ja kohalikukud mõisnikud oma näppe ajamas.
Abilinnapea Irina Talviste (Ref) sõnul on plaani eesmärk üllas, kuna lüüakse mitu kärbest ühe hoobiga – päästetakse kliimat, lihtsustatakse teehooldust ning luuakse jalakäiatega ägedam linnaruum.
Kõlas veel teisigi mõtteid, kuid tähelepanuta ei sa jätta seda „pisiasja“, et edaspidi laekub parkimiselt linna eelarvesse senise kolmesaja tuhande asemel ligi miljon eurot aastas. Kas tõesti kummardame jälle alandlikult ning maksame valitsejate järjekordse utoopilist plaani omast „põhjatust“ taskust kinni?
Auto ümberparkimine kliimat ei päästa. Pargitakse kesklinna või rannapiirkonna asemel Ülejõele ning viikase seisvad autod nt Räämale või Vana-Pärnu. Pealegi milline saastaja on seisev auto? Parkimistasu ei takista ka autode kasvu ja ringi sõitmist Pärnu linnas.
Kui rääkida teedehooldusest, siis parkimistasu ei tee teeääri autodest puhtaks. Mõni on valmis maksma ka suuremat tasu, elektriautod pargivad endiselt tasuta. Seega endiselt jäävad autod teehooldusmasinaid segama.
Kui soov oleks teed parkivates autodest hooldusmasinate jaoks puhtaks saada, siis annab seda läbi liikluskorralduse oluliselt tõhusamalt ja lihtsamalt korraldada. On mitmeid toimivaid praktikaid. Ühe näitena võib siin tuua, kus paarispäevadel pargitakse ühele poole teed ja paaritutel teisele poole teed.
Kui rääkida varjatud turismimaksust, siis kes siin peamiselt maksma hakkavad on kohalikud inimesed ja randa külastavad eestlased teistest linnadest. Kaugemalt tulevad turistid pargivad valdavalt oma majutusasutuse juures ning linn nende arvelt suuri summasid ei kogu. Kui soovitakse päriselt lisaraha ja turismimaksu, siis tuleks seda koguda ikka õigelt sihtgrupilt. Näiteks läbi majutustasude.
Abilinnapea sõnul on parkimistaude tõusust huvitatud ka Päästeamet. Kuigi Päästeameti parkivate autodega seonduv soov on ligipääsu olemasolu kinnistutele. Seda kuidas linn selle korraldab ei ole Päästeameti suunis ning antud ametkonnale maksude tõusu soovi veeretamine ei ole aus.
Viidatakse ka 2019. aastal tehtud elanikonna rahulolu uuringule, justkui oleks parkimistasude tõus elanike endi soov. Nii vana uuring, mis on teosatud ennem koroonat, julgeolekuolukorra muutust, inflatsiooni ja maksutõusude plaane ei saa täna enam kuidagi pädeda. Samuti julgen kahelda, et uuringus elanikelt otseselt parkimistasude tõusu soovi küsiti.
Parkimistasude tõstmise ühe argumendina on toodud ka probleemide ennetamist. Et kehtestame igaks juhuks maksu, muidu tulevad meil ummikud ja suured parkimisprobleemid. Ka seda juttu ei tohi tõsiselt võtta, kuna vastasel juhul võime igasuguse umbmäärase hirmutamisega oma eluga siin linnas ikka täitsa rappa minna.
Kui muidu on maksude ja tasude tõusud puhtalt Reformierakonna ning tema valija nägu, siis Pärnu puhul on üllatav Erakond Isamaa käitumine. Kui Isamaa Erakonna juht Urmas Reinsalu ütleb näiteks automaksu kohta, et see lollus tuleb täies mahus peatada, siis Isamaa rakuke Pärnus paneb hoopis Reformierakonnaga seljad kokku ning hakkab Pärnusse enneolematuid parkimistasusid kehtestama.
Robert Kiviselg
Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees