„Kindlasti on mõistlik pingutada selle nimel, et linnade, tööstuspiirkondade ja maanteede läheduses oleks õhk puhtam, looduse elurikkus kõrge, põllud mahedad, ehitised ja transpordivahendid energiasäästlikud ning tooted taaskasutatavad ja vastupidavad. Kuid mõistlikuks ei saa pidada oma maavara kasutamisest loobumist, mistõttu kaotame oma energiajulgeoleku, töökohad ning paneme ennast sõltuma naabritest ülejäävast energiast. Sealjuures end ka odava energiaga Venemaa energiasüsteemist lahti ühendades.
Just selles osas tuleb leida võimalused rohepöörde pidurdamiseks ja panustada aega põlevkivi kasutamisele keskkonnasõbralikemate lahenduste leidmiseks.
Põlevkiviga jätkamise soov viib meid täna vajaduseni kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) väljaastumiseni, sest vastasel juhul saab olema Narva katelde elekter üks maailma kallimaid. Kuid ega selline süsteemist lahkumine ka päris lihtsalt ilma Euroopa Liidu poolt rakenduvate etteheidete ja sanktsioonideta tuleks.
Eesti jaoks on olemas aga veel üks suhteliselt kiiresti teostatav alternatiiv. Sellel on küll omad miinused, kuid maagaasi kasutusel on ka palju plusse.
1. Gaasijaamade tehnoloogia on odav ja lihtne.
2. Gaasijaamades on võimalik kasutada peale põlevkivist toodetud gaasi veel biogaasi, biogaasi ja vesiniku segu või osta sisse vene gaasi või siis vedeldatud gaasi (LNG) üle maailma.
3. Gaasi kasutamise kasuks räägib ka asjaolu, et juhul kui Eesti selle rohepöördega lõpuni kaasa minna kavatseb, siis gaasist toodetud energia CO2 jälg on poole väiksem, kui otse põletatud põlevkivil. Seega ka maagaasiga täidaksime mõneks ajaks oma kliimaeesmärgi protsendid, mis annaks meile eelise kvoodi müügil.
4. Neid jaamu saab kasutada sama hästi ka rohegaasi põletamisel.
5. Gaasijaamad tagavad võimaluse kompenseerida roheenergiatetest toodetud elektri kõikumisi tuulevaiksetel ja tormistel aegadel ning ööpimeduses (päikeseenergia puhul).
6. Rohepööret vedav Saksamaa arendab ja nõuab täna valjult teise gaasiliini avamist Saksamaa ja Venemaa vahel!
Loomulikult mõjutab selline välismaalt sisse ostetud kütus oluliselt meie väliskaubandusbilantsi, eriti tingimustes, kus ka gaasi hind kasvab, kuid teataval hulgal oleks mõistlik seda kaaluda. Ostame ka täna ju paljud kütused ja samuti CO2 kvoodi piiri tagant. Teeb seda terve Lääne-Euroopa (nt Holland pea 40%, Saksamaa 24% energiast toodetakse vene gaasist).
Energiajulgeoleku tagatiseks oleks Eestis ühelt poolt hajutatud energiatootmine ja gaasi allikate mitmekesisus, teiselt poolt see, et põlevkivi jaamad on alati valmis võimsust juurde lisama.
Mis puudutab veel energiajulgeolekut, siis gaasi on Eestil võimalik varuda kas või mitmeks aastaks ette. Sellised võimalused on meil olemas Lätis, kus ca 500m sügavusel asuvast maaalusest koopast saame ka täna poole oma kasutatavast maagaasist. Võimalus on seal mahutada kasvõi mitme aastane gaasitagavara. (Selliseid koopaid on ka Eestis, kuid maapinnale veidi lähemal, mistõttu pole neid ohutuse eesmärgil gaasihoidlana kasutusele võetud).
Ehk oleks see üks kliima ketserlusest ja maksustamisest pääsemise kesktee? Eeldan, et mõnes ministeeriumis on sellesisuline riski- ja mõjuanalüüs tehtud. Kindlasti ka analüüs, mis näitab põlevkivist järsu loobumise kurnavat mõju kogu Eesti ühiskonnale.
Riik on hetkel innovatsioonis ja leidlikkuses tardunud, oma lahendustes paaniline ja üleolev ning oma rahva eest mitte seisev. Sülitatakse vanasse kaevu, sest labidas on valmis uut kaevama, kuid kas sealt uuest august ka head vett tuleb?!”
Robert Kiviselg, endine keskkonnaministri nõunik, õpetaja