Nädalavahetuse teadet selle kohta, et Eestimaa Rohelised ja sotsid kavatsevad kutsuda ellu kliimamuutuseteemalise koostööformaadi, võib vaadata kui kahe poliitiliselt nõrga vasakpoolse jõu ühteheitmist aasta pärast toimuvate valimiste ajaks, aga lisaks võib sealt oodata ka ääretult mürkrohelist tulemit.
BNS kirjutab: “Kõrgete energiahindade valguses tegid sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Indrek Saar ja roheliste juht Züleyxa Izmailova oma erakondade volikogudele ettepaneku…”, mis tähendab, et vasakpoolsed tahavad elektrihindu hakata reguleerima alternatiivenergeetika kaudu, jõudes utoopiani: “Kõige odavam elekter on kütusevaba elekter /…/ …riik saab võimaluse eksportida päriselt rohelist energiat ka riigist välja, /…/ viia taastuvenergia ambitsioon tagasi 100 protsendi tasemele, ja seda juba aastaks 2030.”
Kaks erakonda kavatsevad hakata tegelema utopistliku kliimavõitlusega, lootes, et “Rohepööre, mis on Euroopa Liidu vastus kliima- ja energiakriisile, on edukas siis, kui sellel on lai ühiskondlik toetus.” Eestis sellist toetust tõenäoliselt ei tule, sest eestlased saavad elektriarvete näol sellise külma dušši, mis võtab tahtmise rohepöördeid toetada – sealtkaudu on ju need energiahindade tõusud tulnud (CO kvoodid, fossilsetel kütustel põhineva energeetika kiire sulgemine jne).
Kliimaekstremistid ei hooli sellestki, et nende ideed on vastuolulised. Roheliste juht Züleyxa Izmailova ütleb: “…päästa taastuvenergiainvesteeringud paisu tagant välja, mis looks tasuvaid töökohti ja heaolu kõigile.” Ehk siis pakuvad rohelised välja ikkagi tarbimisühiskonda.
Kaks vasakäärmuslikku erakonda on otsustanud süvendada kliimahüsteerilist rohepööret, lootes ilmselt sellele, et kohalikud Greta Thunbergid annaks neile hääle, mis päästaks neid järgmistel Riigikogu valimistel põhjalikust lüüasaamisest.
Tänavune külm ja lumine talv töötab siiski kliimahüsteerikutele vastu. Lisaks vahendab ERR: Euroopa Keskpanga tippjuht (ECB) ja Bonni ülikooli majandusprofessor Isabel Schnabel hoiatas, et kliimamuutustega võitlemise poliitika hoiab energiahinnad kõrgel. See kiirendab aga eurotsoonis inflatsiooni veelgi.
“Kavandatav üleminek fossiilkütustelt keskkonnasäästlikumale majandusele kujutab keskpikas perspektiivis inflatsiooni kiirenemise riski,” ütles Schnabel.
UU