30.08.2024
Rahvas on seda lausa meeleavaldustel nõudnud, aga kõik liigub kiiresti hoopis vastupidises suunas.
Kui kuulata energeetikasektori põhjendusi kõrgetele elektrihindadele, siis näib, et nõukogude ajad, mil kõiges olid süüdi neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism, on tagasi. Kõik jutud käivad selle ümber, miks see hind peabki nii kõrge olema ning lisaks toimub meeletu taastuvenergia kiitmine, kuigi selle tootmine, kasutamine ja salvestamine on alles lapsekingades.
Kui minna kaasa ohkamisega “Vanasti oli…”, peab tõdema, et veel lähiminevikus oli suvi aeg, mis langesid kõik hinnad, elektrist toiduaineteni – ja nüüd saavutavad nad tipu sageli just suvel. Juulikuine elektrihind oli esimest korda tipus vist 2022. aasta heinakuul, Kaja Kallase valitsusaja algusperioodil. “Vanasti oli…” suvi ka lehmapidajatele tippaeg, aga nüüd on südasuvel puudus koorest ja sellest lähtuvalt ka võist – kas asi pole mitte vales majandusmudelis?
ERR vahendab: “Kui Baltimaade elektrinõudlust ei suuda taastuvenergiatootjad ära katta, siis läheb elektri hind hüppeliselt üles, ütlesid energeetikaeksperdid Eesti kallist suvist elektrihinda kommenteerides.
“Põhjus on ka see, et Läti ja Leedu on meiega ühes hinnapiirkonnas, ja kuna seal, eriti Lätis, on taastuvenergia defitsiit, siis Eesti elektritootjad katvad ka nende elektrinõudlust. Siis et seda puuduolevat nõudmist katta, võetakse käiku ka põlevkivi ja gaasielektrijaamasid, mis on tunduvalt kallimad kui taastuvenergia,” selgitas Eesti Energia nõukogu liige ja energeetikaekspert Einari Kisel.
Taastuvenergia tootmismahtudest Eestis rääkides ütles Kisel, et Eestis on juba päevi, kus tuule- ja päikeseenergia katavad kogu nõudluse ära. Ka Baltic Energy Partnersi juhatuse liige Marko Allikson ütleb, et “Taastuvenergia ebapiisavusel määravad eriti õhtustel tipphinnaga tundidel hinda kallimad fossiilsetest kütustest elektritootjad.”
See jutt, et taastuvenergia on fossiilsetest kütustest toodetust odavam, on tõenäoliselt luulu, mida “spetsialistid” peavadki kliimavõitluse raames ajama. Või kui ongi, siis mitte tootmiskulude, vaid kogu selle maksude ja kvootide lasti tõttu, mis põlevkivienergeetika väljasuretamiseks on sinna külge keevitatud.
“Spetsialistid” kordavad vanu mantrasid: “Suvi on tootmisvõimsuste hoolduste aeg” – ehk siis ajal, mil elektrihind võiks loodusliku valguse ja soojuse tõttu pisut allpool olla, on ta jätkuvalt kõrge, kuna hooldakse nii Auveret, Olkiluotot kui ka Skandinaavia ja Läti jaamu ning veehoidlad olevat tühjad. Seega aastaringne kallis elekter.
“Viimasel nädalal on elektri hind olnud kõrge eriti õhtuti, kui tarbijate hulka lisanduvad eratarbijad.” Viimati väitis ERR ühe reede röögatu hinna kohta, et see tulenevat soomlaste suurest saunalembusest – ja järgmisel reedel oli hind madal, ju siis soomlased olid sel nädalal puhtamad.
“Üheks kalli elektri põhjuseks on Estlink 2 rike. Kaabel on rivist väljas olnud suurema osa aastast ja sel on märkimisväärne mõju hindadele.” Võib-olla on rike just energiamüüjatele hea, sest lubab hinda kõrgel hoida – ja neid rikkeid on tohutult, alates Auvere omadest kuni Estlinkini. Miks me oleme sellises vigadele vastuvõtlikus energiasüsteemis?
“Hinnatõusu pole põhjustanud tarbijad, sest tarbimismustrid on samad eelmiste aastatega võrreldes. /…/ Suurtarbijate roll kõrge hinna puhul pole Kiseli sõnul Eestis ja Baltimaades üldse teema. “Meie suurtarbijad tarbivad niivõrd vähe. Seda mõju ei ole.””
Tähendab, tarbija, ka suurtarbija, ei mõjuta midagi. Kas me siis vaevleme energiasüsteemi suutmatuse käes, kes samas tambib igal võimalusel tariifidele otsa või kehtestab uued? Mis aga puutub suurtarbijatesse, keda Eestis peaaegu polevatki – kas keegi tulekski selliste elektrihindade puhul siia investeerima? Siit põgenevad kõik…
“Küll aga võib sügis ja tarbimise kasv ning päikeseenergia vähenemine keskmist hinda veidi üles viia,” ütles Enefiti energiatoodete juht Sander Randver.
Jah, ja maksma hakkame kõrgemat võrgutasu ja selle eest, et eraldusime Venemaa energiasüsteemist…
Tavalised inimesed, kes “spetsialisti” tiitliga ei uhkusta, kuid siiski toimuvat jälgivad, on teistsugusel arvamusel. Nii kirjutab Taivo Sepp sotsiaalmeedias: “Valetavad muidugi. Elektrihinda hoiab kõrgel mitte taastuvenergia nappus, taastuvenergia on hoopis põhjus kõrgele hinnale. Mida rohkem seda taastuvenergiat tehakse, seda kõrgemaks elektrihind läheb. Kõrge elektrihinna põhjus on juhitavate energiaallikate puudus Eestis ja teistes Balti riikides. Pole vaja teha muud, kui vaadata meie põhjanaabrite energiaportfelli, kus tuumaenergia on see, mis hoiab elektrihinna odava. Kilplastele aga aetakse kelmide poolt, kes ennast ka ekspertideks on tituleerinud, lihtsalt pada, kuna see riik siin on erastatud ja riigi erastajad ongi taastuvenergia omanikud.”
Ants Viira, “Kus ikkagi peitub see tegelik kasu ja tulu?”
“Meie suur isevalitsejast sitalilleke kaagutas pidevalt, et tuule- ja päikeseenergia on meile tasuta. Oli samal ajal ise neljateistkümne tuuleventilaatorite firma juhatustes. Arvatavasti sai ka selle eest lisatulu. Ehk saab siiani…
See on siis uus majandusteooria ja varasemalt koolisõpitu tuleb ära unustada.
Kui mina koolis õppisin, siis oli elektrivõrkudes ainult juhitavad elektrijaamad ja neid pidi olema võimsuselt sama palju, kui suur oli tarbimine. See on kõige tähtsam eeldus elektrivõrgu toimimiseks.
Nüüd on siis aga natukene teistmoodi.
Elektrit saame hästi odavalt (tasuta) ainult siis kui meil on võrgus tuuleventilaatorid ja kuupatareid. Aga korduvalt esitatud küsimus – mis saab tuulevaiksel külma ööl?
Et ka siis oleks meil elektrit, on vaja selleks puhuks sama palju juhitavat võimsust, ehk siis elektrijaamu, mis sel ajal oleksid võimelised töötama ja elektrit tootma. Muidu on aga ooteasendis või seisavad.
Kes nüüd natukenegi suudab mõelda, saab aru, et selliseks juhuks on vaja meil tarbimise võimsusest kaks korda rohkem elektrijaamu. Kõik peab olema topelt. Kui topelt ei ole, siis kukub elektrivõrk kokku ja oleme kõik ilma elektrita.
Või siis peab olema välisühendus, mille kaudu saame omale vajaliku elektri kohale tarnida. Seda muidugi juhul kui keegi võõras tahab ja suudab meile seda müüa. Ehk siis kellelgi teisel peab olema elektrijaamu, mis suudavad toota elektrit palju rohkem kui endal tegelikult vaja on.
Ja nüüd siis lahendamist või selgitamist vajav küsimus:
Kuidas saab olla majanduslikult (tarbijale) kasulik elektri tootmiseks ehitada topeltelektrijaamu sama võimsuse jaoks?
Mina oma lolli maamatsi peaga saan aru ainult sellest, et kõik see värk on kasulik ainult elektriventilaatorite firmadele. Kui lisada veel kõik toetused riigi poolt ja tarbijale hinda lisanduvad maksed, siis peaks ju olema üheselt selge, et kõik see roheenergia on rahva röövimiseks. Ja igasugune põhjendus CO2-e kahjulikkusest on suur vale oma rahaahnuse õigustamiseks.
Kas me ikka oleme nii rikkad, et ehitame vajalikust kaks korda rohkem elektrijaamu ja samal ajal maksame ikka elektrist kümneid või sadu kordi kallimat hinda kui normaalselt energeetikat arendavad riigid …”
Uued Uudised