02.09.2021
Eesti põllumehed jäid ka Euroopa Liidus sulasteks.
Õiendasid põllumehed eelmise valitsusega, mis nad õiendasid, kuid nüüd on nad fakti ees, et uus valitsus kavandab neile suurt toetuste langust.
Koostamisel olev ühise põllumajanduspoliitika rakenduskava tähendab praegusel kujul 2023. aastast Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esmase analüüsi järgi enamikule põllumeestest olulist toetuste vähenemist – nii näiteks suunatakse baasnõudest rohkem ökokavadesse raha, mis tähendab põllumeestele miinusmärgiga 10 miljonit eurot aastas, kirjutab MaaElu.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformiga on ette nähtud, et uuel perioodil tulebki 25% protsenti I sambast ehk otsetoetustest eraldada kliima- ja keskkonnakavade rakendamiseks, kuid Eestis on mindud sellest kaugemale, 30 protsendini. See 5% nõutust rohkem tähendab põllumeestele 10 miljonit eurot aastas ehk umbes 10 eurot hektari kohta vähem baastoetust.
„Lisaks on suure eelarvega keskkonnameetmed – keskkonnasäästliku majandamise ja mahepõllumajanduse pindalatoetused, mida siiani sai otsetoetustele lisaks taotleda maaelu arengukava vahenditest ehk II sambast, toodud I sambasse ja neid rahastatakse pindalatoetuse arvelt,“ rääkis Sõrmus.
Teisisõnu, varem said põllumehed mahetoetusi ja keskkonnasäästliku majandamise toetust küsida lisaks otsetoetustele, nüüd on need esimese samba osad.
„Meie esmane analüüs näitab suurt toetuste langust. See jätab õhku küsimuse, kuidas me rohepoliitika eesmärke päriselt suudame ellu viia. Väga suure osa igasugustest keskkonnainvesteeringutest peavad tootjad suutma ise finantseerida,“ lisas Sõrmus.