Sotsiaalmeedias arutlevad tuntud poliitikud rohepöörde absurdsuse ja sellega kaasnevate kõrvaltoimete üle.
Argo Luude kirjutab sotsiaalmeedias: “Sõitsin täna mööda Tallinna ümbruse maanteid. Vaatasin neid lõputuid ehitusplatse – kümnete ja kümnete hektarite kaupa – ja sain aru, et see ongi see Eesti rohepööre – roheline maa ja mets pööratakse tagurpidi ning viiakse minema, ning asemele tuleb asfalt, betoon, plekk, klaas.
Üldiselt ei suuda mina ette kujutada olukorda, et majandus kasvab, tarbimine kasvab, ehitamine kasvab ja siis kusagil taustal mõju keskkonnale ja kliimale väheneb. Olgem endi vastu ausad ja tunnistagem, et majanduse ja tarbimise jõulise ja süstemaatilise stimuleerimise ning kasvatamisega negatiivne mõju keskkonnale üksnes ja ainult kasvab. Põlevkivist loobumine kui kõik muu jääb samaks, ei muuda vähimatki.”
Talle sekundeerib Urmas Reitelmann: “Keila Maximas kohtasin õhtul neidsamu ehitajaid neil ehitusplatsidelt, kolme eksootilise välimusega habetunud dagestanlase välimusega lühikesekasvulist meest, keda kassapidaja tervitas väljendiga Allahu akbar! Hiljem jätkus jutt muidugi vene keeles, kusjuures töömehed tundsid tähelepanu pärast ilmselgelt piinlikkust. Maksid muide Swedi kaardiga, nii et süsimustalt nad ilmselt tööd ei tee.”
Argo Luude: “See on iseennast toitev süsteem – esmalt trükime hulganisti raha ja jagame selle heldelt laiali, tekkib nõudlus. Tekib nii suur nõudlus, et oma inimestest ei piisa, on vaja tuua juurde. Juurde tulnud inimesed vajavad samuti elamist, mööblit, süüa, autot, jne., nõudlus kasvab. Kasvava nõudluse rahuldamiseks toome veel inimesi juurde, saame rohkem ehitada, aga need juurde tulnud inimesed vajavad jälle uusi elamisi, diivaneid, autosid, jne. Ja see ring ei lõppegi ära!”
Rain Palmiste: “Kahjuks inimloomus juba on selline, et alati tahab rohkem ja paremat ja kohe. Suhteliselt sarnane mõte tekkis mul täna üht uut kauplust külastades. Jälle on maha pandud parkla jaoks tuhandeid ruutmeetreid musta asfalti, aga mida ei näe, on suured puud, mis annaksid palaval suvepäeval varju. Õnneks oli näha, et umbes 20 aasta pärast on seal ka vari olemas, sest vähemasti puid oli ka istutatud, kuid järgmisel suvel, kui see peaks tulema sarnane selle aasta omaga, on seal poe parklas päris kehva olla…”
Argo Luude: “Selge on ju ka see, et kui maha pannakse hektari jagu asfalti ja siis istutatakse kuhugi mõned puud, on balansseerida ikkagi liikunud keskkonnakahjuks. Meil on üldse naljakas kord – kui tahad rajada näiteks jäätmete põletuse tehase, siis pead tegema tuhat uuringut ja igatepidi analüüsima, et mis kahju sa võid keskkonnale teha. Aga kui ehitad näiteks ühe maja, siis keskkonnamõju hindama ei pea, sest öeldakse, et maja ehituse mõju keskkonnale on väga väike. Okei, arvatavasti ongi. Aga kui maju on tuhandeid, kümneid tuhandeid, või miljoneid, kas ikka mõju on väike? Ei ole ju! Aga keskkonnamõju hindama ei pea, sest need miljonid majad ehitavad miljonid erinevad isikud. Paradoks.”