10.02.2023
Kliimahüsteeria on tekitanud ka ohtliku äärmusluse, mille aktivistid lagastavad kõike enda ümber. Pildil on Just Stop Oili ekstremistide lagastustöö, mida töömehed koristama peavad.
Nõukogude ja Euroopa Liidu suurest sarnasusest on palju räägitud ning see selgus paistab üha rohkem igalt poolt välja.
ERR vahendab üht uudist, mis pole otseselt rohepöördega seotud, vaid on keskkonnakaitseline, kuid selles on oluline hoiatus selle eest, et keskkonnaalaseid probleeme ei saa lahendada nii-öelda viisaastakuplaaniga, ja sihte seades peab jääma reaalsuse piiridesse.
Rahvusringhääling vahendab: “Alates 1980. aastatest on Läänemerre jõudvaid toitaineid hoogsalt vähendatud. Siiski on meri praegu endiselt kehvas seisundis, sest ökosüsteemi taastumine võtab plaanitust oluliselt rohkem aega. Tallinna Tehnikaülikooli doktoritöö osutab, kuidas edaspidi ei maksa keskkonnasihte seades oodata, et rikutud ökosüsteeme saab taastada nii-öelda viisaastakuplaaniga. “Minu töö üks sõnum avalikkusele ongi, et igasuguste taasteprogrammide eesmärgid võiksid olla realistlikud,” ütleb Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide insener ja värske doktor Mariliis Kõuts.”
Rohepöördeplaanid ongi paraku nõukogulikud viisaastakukohustused 2025., 2030., 2035., 2050, jne aastaks, mis ei arvesta reaalsustega, ja paljusid plaane on juba tulnud korrigeerida, kas siis pandeemia või energiakriisi tõttu.
Kui Martin Helme oli rahandusminister, siis uuris ta ühel ministrite kohtumisel kolleegidelt, et kas nende riikides on tehtud analüüse, mida kohustuslikud kliimameetmed nende majandustele tähendavad, ja siis selgus, et neid polnud kusagil tehtud. Kogu kliimavõitluses pole olnud isegi mitte diskussioone sellel teemal, mida kliimameetmed majanduslikult ja sotsiaalselt kaasa toovad.
Need, kes selle algatasid, muidugi midagi eeldavad, aga neile on oluline rikkuste ümberjaotamine, mitte erinevates riikides toimuma hakkav. Aga Sri Lanka läks rohepöördega pankrotti ja Hollandi farmeriter võitlus jätkub.
Uued Uudised