21.02.2022
Kuigi ettevõtjad väidavad, et sisse tahetakse tuua tippspetsialiste, tulevad riikidesse tavaliselt odavtöölised, eriti ehitussektorisse. Pilt on illustratiivne.
Ettevõtjaid ei maksa kunagi täielikult ja lõpuni uskuda, sest oma teenuse või kauba müügi nimelt nad sageli valetavad, või siis vähemalt liialdavad. Me kõik oleme näinud reklaami, kuidas Cillit Bangiga eemaldatakse kahhelkivile ladestunud vana rasv elegantse lapitõmbega, kuid ise seda tehes tuleb ideaalse tulemuse saavutamiseks tükk maad rohkem vaeva näha.
Äripäev ja Delfi Ärileht on varem kirjutanud sellest, kuidas kinnisvaraarendajad annavad sageli teada, et ühes või teises kohas on saadaval veel viimased korterid, kuid tegelikkuses on vaid mõned müüdud. Nii köetakse lihtsalt huvi üles. Just sellisel taustal maksab vaadelda ka järgnevat uudist.
Lõppeval nädalal kirjutas BNS: “Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on uusarenduste turg hääbumas, sest pakkumisi lihtsalt pole ja paari kuu pärast võib turg täiesti tühjaks ostetud saada.
“Olgu laenuintresside ja muude majandusnäitajatega kuidas on, uusarenduste turg liigub omas rütmis ja see rütm on sõnaotseses mõttes hääbuv, kuna juba praegu pole mitte midagi mõistlikku enam võimalik osta,” möönis Sooman Pindi Kinnisvara veebruarikuu kinnisvaraturu ülevaates.
Selleks, et aru saada, millises olukorras uusarenduste turg on, tuleb Soomani sõnul vaadata ajalukku. Enne koroonakriisi algust, mida toona peeti majanduslikult küllaltki õitsvaks ja viljakaks perioodiks, oli Tallinnas ja Harjumaal müügis üle 2500 erineva uue korteri, millest 300-400 olid juba valmis ehitatud.
“2020. aastal, kui koroonaviirus sundis inimesi toidupoode tühjaks ostma, kadusid kinnisvaraostjad korraks turult ja arendajad võtsid hoo maha, sest majad kerkisid, aga ostjaid polnud – valmis uute korterite jääk kasvas hetkeks suisa üle 500 ühiku,“ lisas ta.
Hoo maha võtmine annab aga Soomani sõnul siiani tunda. “Paneme siia otsa kallinenud arendusmaade hinnad, ehitushindade vahepealse kontrollimatu kasvu, aeglase menetlusprotsessi kohalikes omavalitsustes ja ülikõrgeks läinud väljamüügihinnad, mis ka arendajaid endid panevad veidi kulmu kergitama ning saamegi kokku olukorra, kus uute projektide turule toomisega ei kiirustata,“ nentis ta.
„Nüüd oleme situatsioonis, kus kokku on terve Tallinna ja Harjumaa peale pakkumises vaid veidi üle 1100 uue korteri, millest valmis ehitatud on alla 100. Ülejäänu on lihtsalt ära ostetud ja uut kaupa tuleb peale liiga vähe, et nõudlust rahuldada,” lisas Sooman.
Käesoleva aasta jaanuar oli Soomani sõnul omakorda väga eriline kuu – tegemist oli üle aastate esimese korraga, kui terve kuu jooksul ei lansseeritud mitte ühtegi uut korteriarendusprojekti. “Kui nii edasi läheb, on turg mõne kuu pärast lihtsalt tühjaks ostetud,“ prognoosis ta.
Peep Soomani jutt on küsitav, sest iga vähegi vaatlejavõimega inimene ei näe Tallinna korteriehituses mingit mõõna. Visuaalselt on ehitus ainus asi, mis pole ka kõige piiratuma pandeemia aegadel korrakski lakanud – kerkivad nii majad kui ka tõttavad tööle ukrainlased.
Näiteks Tallinn-Väikeses on just valmis saanud Türi 4 kolm korterelamut, tänava teises osas raudtee ääres alustatakse just uue “linnaga linnas”, Pärnu maanteel valmib endise Äripäeva maja juures kõrge elamu, Kalevi peatuses valmib süvend mitmele majale, rääkimata Veerenni kvartalist, kus kerkivad nii kortermajad kui ka büroo- ja tööstushooned. Lammutatakse vanu nõukogudeaegseid hooneid, et teha ruumi uutele.
Küll aga paistab vähe elu olevat kahes nn Järve tornis Pärnu maanteel. Paljud ei saa aru, miks ehitati sellised hooned kohta, kust lendavad üle maandumisele asuvad reisilennukid – poolemiljonivaade ja samas õhulaevade raske müra…
Sotsiaalmeedias levitatud Pindi Kinnisvara juhatuse liikme loo alt aga leiab huvitava kommentaari: nimelt kirjutab inimene, kes väidab ennast just uusarenduses töötavat, et uued korterid on sageli madala kvaliteediga, seda nii kiirustava ehitamise kui ka kulude piiramise tõttu. Ta soovitab osta vanemaid kortereid, sest vastvalminud võivat suure pettumuse kaasa tuua – umbes nagu omaaegsed põldudele rajatud uusarendused, mille tegelikku kvaliteeti ei teadnud keegi. Sageli lõhuti kommunikatsioonide rajamisel ka nõukogudeaegne toimiv drenaaž, mistõttu muutusid need alad liigniiskeks.
Praeguse ehitusbuumi kohta ütleb kommentaator, et selline massiehitamine toimub seetõttu, et peagi tuleb ehituses arvestada Euroopa Liidu keskkonnareeglitega, mis muudavad ehituse ja sellest tulenevalt ka korterite hinnad kõvasti kallimaks – püütakse võtta viimast.
Tavainimene ilmselt ei jagagi korteriturul toimuvast midagi, aga küsimusi tekib palju. Kõigepealt: kes on nende korterite ostjad? Korterit päris välja osta suudavad ilmselt vähesed eestimaalased, enamik võtab selleks laenu. Väljaostjateks on seega ilmselt välismaalased, keda minister Sutt kõvasti lisaks tuua soovib.
Kuna enamik inimesi ostab korteri laenuga, siis kipub sellest kinnisvaramull moodustuma – kui meil on suur hulk pangavõlgnikke, siis võib masu moodi suurem majanduskriis, kus inimesed kaotavad töö ja võimaluse laenumakseid maksta, tekitada olukorra, kus pankadel on suur hulk maksujõuetuid korteriomanikke ja hunnik kortereid kaelas.
Reformierakonna eelmise valitsemise ajal ju nii juhtuski. Koroonakriisi ajal suutis rahandusminister Martin Helme rahanduspoliitika selle ära hoida, aga üldine vaesumine võib alles pihta hakata, ennekõike kliimameetmete ja rohepöörde tõttu, mis väidetavalt nõuab 257 triljonit eurot ja võib paljud majandused kinni puua.
Äsjane energiahindade tõus juba tegi inimesed ja ettevõtjad vaesemaks ning on väheusutav, et see ka korteriturgu mõjutamata jätab. Ostu- ja laenuvõimelisi inimesi jääb lihtsalt liiga väheks.
Tõepoolest, kes on need inimesed, kes Tallinnas ja Harjumaal kortereid ostavad? Eesti Tallinna-kolimise potentsiaal peaks kunagi otsa lõppema, maapiirkondades lihtsalt pole varsti enam pealinna siirdujaid, ja need, kes ikkagi lähevad, on laenuga eluaseme soetajad. Seega orienteerub korteribuum ikkagi peamiselt sisserändavatele välismaalastele.
Mis aga puutub seisakusse, siis siin hakkab kindlasti suurt ja kallikstegevat rolli mängima rohepööre, seda nii EL-i ehitusnõuete, kliimameetmetest tingitud majanduste pingestumise kui ka elanikkonna üldise vaesumise tõttu, sest Maa päästmine on kallis lõbu, mille eest makstakse oma mugavusega. Korralik korter kuulub nende mugavuste hulka.
Rohepöörde kohta puuduvad täielikult igasugused analüüsid ja see näeb välja nagu punalippude all marssimine – Eesti valitsus nõustub iga selleteemalise nõudmisega, et vaid kõik rahulik oleks ja kellegagi ei peaks vaidlema, kas kogu kliimavõitlus ikka on mõistlik.
Jüri Kukk, toimetaja
Arvamus ei pruugi kajastada tegelikku olukorda korteriturul, vaid on ühe kõrvalseisja nägemus, aluseks visuaalne pilt ehitustegevusest Tallinnas ja Harjumaal.