04.01.2023
Pilapilt Eesti riigilaevastikust.
Termin ,,eesti merendus” on nagu mingi paradoksaalne vidin, mille nimi on elektritõukeratas. Tegemist oleks nagu tõukerattaga, mida mitte keegi ei ole mitte kunagi tõuganud. Ta sõidab elektriga. Või siis kahemehe-elektrikäsisaag.
Kui võtta lahti Postimehe Merendusportaal, siis tuleb välja, et Eestis on ainult kaks ettevõtet, mis tegelevad laevadega. TS Laevad ja Tallink. Ülejäänud uudised on kõik välimaalt.
17. november 2022 kirjutas TS Laevade juhatuse esimees, et TS Laevad tahab parvlaevaliikluse Väinameres elektriliseks muuta ja lisas, et septembris möödus parvlaeval Tõll kaks aastat esimesest ametlikust sõidust hübriidlaevana. Lisaks diiselmootorile ka elektri jõul töötav laev on tõestanud, et liikluses Eesti saarte vahel on üleminek heitmevabadele laevadele vaid aja küsimus ning ta lisab, et ka Eesti riik on võtnud endale Euroopa Komisjoni kliimameetmete paketis «Eesmärk 55» («Fit55») suured eesmärgid vähendada kasvuhoonegaase.
Võhikule võib jääda eelnevast arusaam, et suursaari teenindavad parvlaevad on hetkel diiselajamitega. Aga ei ole ega pole ka kunagi olnud. Ajamid on ikka elektrilised, nagu oli ka eelmistel parvlaevadel ja nagu oli ka ,,Laid” tüüpi parvlaevadel. Küsimus on selles, kas see elekter saadakse akudest või diiselajamitest. Ning juhul kui me saame selle akupangast, siis tekib küsimus – kuidas see akudesse saab. Seinast võtame – kas pole? Sealt ju tuleb taastuvenergia? Seega on ülimalt kohatu rääkida hetkel mingist eesmärgist 55. aastal.
Sama on ka suurtemate laevadega. Kui muuta sisestusandmeid, siis muutub ka väljundi mõõdetavus, nagu otsustasid laevanduses suurte tankerite omanikud. Kui tuli nõue vähendada heitegaasides kahjulike osade NOx nõudeid, siis üheks võimaluseks seda teha on nõue, et laevad vähendaksid teatud piirkonnas sõites oma kiirust 15 protsenti baaskiirusest madalamale. Seda asjaolu, et seesama laev viibib selles teatud piirkonnas seetõttu kauem, ei mõõdeta. Aga! Mõlemal juhul on lambad söönud ja hundid ordeneid täis.
Läinud aasta suurim uudis oli pikalt vaagitud riigilaevastiku ühinemine. “Riigilaevastiku töö- ja juhtrühmade sisendi põhjal tellitud välise analüüsi tulemused näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa riigile vähemalt 34 miljonit eurot võrreldes olukorraga, kus me jätkaksime killustatult eri organisatsioonides,” sõnas Meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand, kes asus tööle 15. aprillil 2021 ja lisas, et praegu haldab iga asutus oma veesõidukeid iseseisvalt, mis tähendab, et suure osa aastast on need alakasutatud. Laevade toomine ühtse juhtimise alla toob võimaluse neid ristkasutada.
Võtan siinkohal julguse nahhaalselt tutvustada seda merenduse kantslerit, kes on mõned aastad sõitnud nooremtüürimehena ning kes on samuti mingi aeg töötanud Politsei- ja Piirivalveameti laevastiku juhina. Selgituseks võhikutele, et PPA laevastik koosneb 3 piirivalvekaatrist, ühest laevast ja mitmetest kummipaatidest ja jetidest.
Eesti Lootsi laevastik koosneb mitmekümnest lootsikaatrist ja Transpordiameti laevastiku koosseisus on üks multifuntsionaalne jäämurdja, jäämurdja Tarmo ja minu teada üks või kaks hüdrograafialaeva.
Läinud sügisel kõlasid küll igasugused numbrid ja kõige jubedam neist oli kui öeldi välja, et Riigilaevastiku ühendamise plaanis arvestatakse transpordiameti, politsei- ja piirivalveameti (PPA), keskkonnaameti, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti Lootsi ja päästeameti 257 veesõidukiga. Esmase analüüsi järgi võiks laevade arvu vähendada ligi 50 võrra, ilma et sellest ükski teenus kannataks. Mina ei suuda kokku lugeda küll kuidagi viitkümmet laeva, isegi kui kaatrid laevadeks lugeda.
Seega jääb minule kui endisele laevamehaanikule ja 35 aastat merendusega tihedalt seotud inimesele siiski mõistmatuks, mida siis lõpuks peetakse laevaks. Kummipaat ei ole mitte kuidagi laev. Mulle meenus aastaid tagasi ühe kaubalaeva kapteni imestus juulikuisel Pärnu lahel kohapüügi ajal. Kapten pidi päris tugevaid manöövreid sooritama sissesõidul Pärnu sadamasse, et mitte pesuvanniga merele läinud kohatragijatest üle sõita. Kõik, mida meri kandis, oli lahele aetud. Kuid kõik pesuvannid ja kummimadratsid ei ole siiski laevad.
Ent see pole siiski veel kõik ja nali alles tuleb, sest esimesest jaanuarist hakkas kehtima Kaitseväe korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, kus Politsei- ja Piirivalveameti laevad antakse üle kaitseministeeriumi valitsemisalasse. ( RT I, 20.06.2022, 02). Tegevteenistussuhte erisused seoses Politsei- ja Piirivalveameti ülesannete üleandmisega Kaitseväele ning Politsei- ja Piirivalveameti laevade üleandmine Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Seega on asi rohkem, kui hämatud. Millised laevad siis ikkagi riigilaevastiku alla lähevad? Piirivalve laevade staatus muutub sõjalaevaks ja seniste tsiviilülesannete täitmine jätkub ehk laevadel säilivad võimed ja ülesanded, mis neil tänagi on: merepiiri valvamine, reostustõrje ja päästevõimekus.
Vaataks veel korra üle informatsiooni, mis meile on edastatud. 22.10.2022. teatab MKM asekantsler, et laevastikku koondatakse politsei- ja piirivalveameti, transpordiameti, päästeameti, keskkonnaameti ja Eesti Loots AS-i veesõidukid ja 21 detsembril 2022 saame teada, et nelja suure politsei- ja piirivalveameti laeva minek kaitseväkke otsustati 2021. aastal ja sai riigikogu heakskiidu suvel ning kõik ülejäänud veesõidukid koonduvad aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluvasse riigilaevastikku. Seega jäävad siis loodava riigilaevastiku koosseisu ainult endise Veeteede ameti laevad, Eesti Lootsi lootskikaatrid pluss hulganisti jette ja kummipaate.
Kõlab ju kenasti kui väidetakse, et riigi raha kokkuhoiu tagamiseks midagi ette võtakse, ent kohe tekib ka küsimus, et kas 12 aastat tagasi loodud PPA moodustamine ei taganud piisavat kokkuhoidu, kuigi valitsusliidu (Ansipi valitsus) programm aastateks 2007–2011 sätestas siseturvalisuse arendamisel ühe olulise prioriteedi – lõpetada riiklikult tarbetu dubleerimine erinevate ministeeriumite ja ametkondade vahel? Või tekkis hoopis ülekulu? Kas mäletate, kuidas suhtub politsei ja piirivalve liitmisse EKRE?
Kui vaadata nende lootsikaatrite ja endiste veeteede ameti laevade omadusi, siis ega neid eriti ristkasutusse tuua ei saa. Lootsikaater ei lähe poisid veeskama ja veel vähem jääd murdma. Hooldamise ja tehnilise managemendi saab küll tuua ühe või siis kahe inimese kordineerimise alla, kuid kogemus näitab, et kui seda teeb riigiettevõte, siis lähevad lõppkulud veelgi suuremaks.
Näiteks ühes täiesti keskmises merendusettevõttes on ca 6-8 laeva peale üks superintendant (tehniline manager). Kui loodi aga Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad, siis lisaks kahele juhatuse liikmele on seal kaks superintendanti (kahele laevale üks), lisaks varustus spetsialist, siis veel mingi spetsialist, ärianalüütik, kvaliteedijuht, mingi projektijuht, klienditoe juht ja kaks teenindusjuhti. Lisaks loetletud 14- le palgatule on kontoris veel terve hulk väiksemaid reatöötajaid ja assistente.
Teine näide nn riigipoolsest ratsionaaltegevusest on juba allakirujatu poolt varem kirjeldatud projekt ,,Laevad Eesti lipu alla”. Iga uus laeva pidavat riigieelarvesse tooma 240 000 eurot aastas ja aastaks 2025 pidi olema eeldatavalt Eesti lippu alla tulnud üle 300 laeva. Nüüdseks, kolm aastat hiljem on Eesti lipu alla juba üks laev tulnud. Kokkuhoid milline?
Tahtmatult jääb mulje, et Reformierakond kas katsetab riigi ressurssidega või käitub vastavalt tujule nagu Kaja Kallas rääkis oma jalgrattaga töölesõidust. 13. mai 2021 Kallas sõitis peaministrina esimest korda rattaga tööle – “Päev saab eriti hea alguse, kui sõita tööle jalgrattaga. Riigikogus töötades liikusin sageli rattaga, peaministri ametiajal täna esmakordselt.”
Kuid 8. augustil 2018 oli jutt hoopis muu: ,,Tulin täna rattaga tööle. Käed siiani värisevad. Kaks korda oli tunne, et nüüd jään alla, paar korda hüppas käekott äärekivi kõrguse tôttu peaaegu korvist välja.” Kõik oleneb ju sellest mis tujuga hommikul ärkad. Seda on ka Riigikogu infotunnis näha, ainult, et kas riigijuhtimise otsuseid on kõige õigem muuta tujude alusel?
Aga on ka kolmas variant, mis on veelgi halvem Eestile kuid siiski tõenäolisem – täidab kellegi korraldusi. Mõlemil juhul peremees nii ei käitu, kui ta just puruloll ei ole.
Viimane asi, mis väärib tähelepanu, on teade koalitsioonilt, et Augeiase tallidesse on lisandunud kliimaministeeriumi rajamise idee. No kuhu veel? Mis järgmiseks? Kas rahaliste vahendite kokkuhoiu ja elektrijaamade jahutuse tagamiseks muudame Narva jõe voolu suunda? Vägisi meenub Bulgakovi “Koera süda”, kus isegi kortermajas oli oma spordikomitee. Tundub absurdina kuid see kõik on juba olnud ja tundub, et kordub jälle.
Roland Mere
Riigikogu kandidaat Saare-, Lääne- ja Hiiumaal
