Isegi 1950. aastatel ei olnud Euroopas ja Ameerikas sellist hitlerlusevastast hüsteeriat, nagu on näha nüüd. Natslikuks võib pidada kõike, absoluutselt kõike, tõdeb kirjanik Roland Tõnisson.
Ma saan aru, et on valimistele eelnev aeg, ja siis, ausalt öeldes, ületatakse iseennast konkurentide mahategemises. Ma nimetaksin seda ka omaenda pükstest väljahüppamiseks leivaisade-toitjate rõõmuks. Tsirkus töötab täiel tuuril. Selle üle, mida meile iga päev näkku paisatakse, võiks isegi naerda, kui see mitte haige tragikoomika ei oleks.
Tragikoomiline on isegi gallupite tulemuste äratoomise puhul EKRE märgistamine pruuni, natsidega seonduva värviga. Vahemärkusena olgu öeldud, et pruunid särgid olid natsidel pärit Prantsusmaalt, kuhu olid ladudesse jäänud vedelema suured partiid sõdurisärke. Natsiparteil õnnestus sealt odava rahaga neid üles osta.
Demagoogiga vaidlemisel ei ole mõtet, sest demagoogi ei piira tõekriteeriumid. Ta on oma fantaasiates ja järeldustes vaba. Isegi taevas ei ole talle piiriks. Ta võib vabalt kinnitada, et hommikul parema jalaga voodist tõusmine on paremäärmuslikkuse tunnuseks ja kummardus natsismile. Ürita siis sellist väidet ümber lükkama hakata… Mõttetu närvide raiskamine. Demagoog aga muheleb endaga rahulolevalt ja nuputab välja uusi ajusünnitisi, millega lagedale tulla. Näiteks sellega, et natsipere tunneb ära sellest, et lapsed on viisakalt riides, kannavad pikki punutud patse ja käituvad korrektselt.
Nüüd on siis võetud teemaks Hitler. Isegi 1950. aastatel ei olnud Euroopas ja Ameerikas sellist hitlerlusevastast hüsteeriat, nagu on näha nüüd. Asi on lihtne – demagoogia töövahendiks sobib see suurepäraselt. Natslikuks võib pidada kõike. Absoluutselt kõike. Ja tubli, progressiivne kodanik distantseerib end kõigest, mida võiks pidada natsistlikuks. Selle sildi võib külge pookida absoluutselt kõigile.
Siinkohas aga tahakski anda väikesed näpunäited progressivistidele ja liberaalidele, et nad mitte kogemata ei libastuks ja end natsliku saastaga ei määriks.
1. Tubli progressiivne kodanik ei joo „Fantat“, sest see töötati välja Hitleri režiimi ajal, kustutamaks miljonite fašistide janu. Üsna kindlasti võis Fantat leida ka koonduslaagrivalvurite puhvetiriiulitelt.
2. Tubli kodanik ei kanna Adidase dresse, sest Adi Dassleri (ka ettevõtte „Puma“ asutaja) firma täitis sõja ajal kaitsetööstuse tellimusi.
3. Progressiivne kodanik ei kasuta Hugo Bossi tooteid, sest tema disainis SS-i ja Wehrmachti mundrid.
4. Progressiivne kodanik ei sõda Volkswageniga, sest idee taga töötada välja odav ja kõigile kättesaadav „rahvaauto“ oli kurjam Hitler ise.
5. Progressiivne kodanik ei lenda Saksa lennufirmadega, sest Saksa sõjalendurid teenisid rahu saabumisel tsiviillennunduses.
6. Progressiivne kodanik Eestis ei puuduta hambagagi saksa köögi roogasid, sest omal ajal on neid mekkinud ka natside mokad.
7. Progressiivne kodanik läheb kaugelt mööda loomakaitsjatest, sest Hitleri Saksamaal anti esimesena Euroopas loomade õigusi kaitsvad seadused.
8. Progressiivne kodanik ei määri end rannas Nivea kreemiga, sest seegi tegi koostööd natsirežiimiga.
9. Progressiivne kodanik ei vaata televiisorit, sest teleülekanne tehti 1936. aasta Berliini olümpiamängudelt.
10. Progressiivne kodanik ei võta suu sissegi ühtegi sõna, mis puudutab laste kaitsmist vägivalla eest, sest koolikiusamisega hakati Euroopas esmalt tegelema Hitleri Saksamaal.
11. Kui progressiivne eesti liberaal sõidab Ameerika Ühendriikidesse, siis ei kasuta ta kindlasti mitte ühtegi highway’d, vaid sõidab mööda külavaheteid, sest hirmus nats ja fašist Dwight Eisenhower vaimustus liitlasvägede ülemjuhatajana Saksamaad vallutades sealsetest automagistraalidest, ning hiljem presidendiks saades käivitas sellise teedevõrgustiku rajamise ka Ühendriikides.
Seega – natsismi poolt mahajäetud püüniseid on meie keskel oi oi oi kui palju. Liberaalid ja progressivistid peavad olema valvel igal hetkel, et mitte nendesse sattuda. Kasvatagem teadlikkust! Olgem valvsad!
Roland Tõnisson,
kirjanik