30.08.2018
Stockholmis põlevad autod
Multikultiriik ja “Absurdistan” Rootsi näitab, kuidas libauudistega võideldes levitatakse ise libauudiseid.
Rootsi kaitsepolitsei Säpo hoiatas parlamendivalimiste eel välismaalt lähtuvate katsete eest valimistulemust mõjutada. Eriti juhitakse tähelepanu tegevusele internetis, edastab ERR.
“Me oleme näinud rahvusvahelises meedias avaldatud uudised, kus Rootsit on esitletud kui kaosesse paiskunud riiki,” rääkis Säpo kõrge ametnik Linda Escar. Muide, seda on avalikult öelnud ka Donald Trump, kellele ilmselt viidataksegi.
Kas uudis Rootsist kaosesse paisunud riigist ikka on libauudis? Uued Uudised ei pea isegi viiteid lisama, sest ka kogu globalismimeelne peavoolumeedia kubiseb sõnumitest, mis räägivad autode massisüütamistest ning pidevatest granaadiplahvatustest Stockholmis, Göteborgis, Malmös, Uppsalas ja teistes Rootsi linnades! Mis ajast on alatasa üle riigi veerev vägivallalaine normaalse ja toimiva demokraatliku ühiskonna loomulik osa? Kui see pole loomulik, siis ongi riigis kaos – fakt jääb faktiks, iseasi, kuidas seda infosõjas ära kasutatakse.
“Nagu ka võimud eeldasid on suurem osa Twitteri-robotite edastatud sisust keskendunud ühiskonnas tuliseid vaidlusi tekitanud teemadele nagu migratsioon, etnilised suhted ja kuritegevus. Välismaises poliitiliselt motiveeritud (sotsiaal)meedias on juba pikemat aega võimendatud migratsiooni puudutavaid teemasid ning soovitud näidata Rootsit kui migratsiooni tagajärjel kaosesse paisatud riiki.” Aga see ongi ju reaalsus — mis ajast on tegelikult toimuv libauudis, küsiks iga mõistusega inimene.
Säpo hoiatusest on näha, kelle vastu sealse süvariigi teravik on suunatud: nimelt vahendab ERR, et 47 protsenti nn Twitteri-robotite postitustest toetavad migratsioonivastast protestiparteid Rootsi Demokraadid. 29 protsenti sellisest postitustest on edastanud aga positiivset kuvandit erakonnast Alternatiiv Rootsile (AfS), mis on sisuliselt endistest Rootsi Demokraatidest moodustatud konkureeriv erakond.
Tegu on tüüpilise süvariikliku praktikaga ehk siis ühe riigi võimustruktuur astub infosõja pidamise etteheidetega ennekõike oma oponentide vastu, süüdistades neid libauudiste levitamises, võõrvõimu kätepikenduseks olemises ja teatud sündmuste ärakasutamises omadel eesmärkidel.
See, kui valimisvõitluses kasutatakse ära võimuloleva koalitsiooni valestitegemisi või tegematajätmisi, ei ole mitte pahatahtlik infosõda, vaid konstruktiivne kriitika halva valitsemise eest. Vasakliberaalses Läänes on paraku kombeks selline kriitika tembeldada riigivastaseks õõnestustegevuseks, ehk siis kehvad valitsejad peavad ennast riigiks. Nii on see paraku ka Eestis.