09.06.2018
Immigrandid on Rootsis loonud kuritegeliku ja põlisrootslaste vastu vaenuliku keskkonna.
Üha enam selguvad faktid, et multikultuursusele rõhuv Lääs on loonud ühiskonnad, kus miljonid väljaspoolt Euroopat sisserännanud inimesed elavad riigi kulul, ise seejuures väärtusi loomata.
Rootsi ajakirjanik paljastas, et ühiskonnale on pagulastega seotud kulusid liiga väiksetena näidatud ja lõpptulemus on šokeeriv: sisserändajaid lähevad maksumaksjatele maksma 347 miljardit eurot.
Svenska Dagbladet toimetaja Per Gudmundsson teatas, et ühiskonna keskmine kulu pagulase kohta on tunduvalt suurem kui varem eeldati. Ta tugineb arvutustes Rootsi ESO uurimisinstituudi poolt sel nädalal avaldatud aruandele.
Gudmundssoni sõnul on mõned elanikkonna rühmad eriti kulukad, muuhulgas integratsiooni ebaõnnestumise ja tööhõive maksumuse tõttu. Varem arvutati, et pagulase eluea kulud ühiskonnale oleks 291 999 eurot (3 miljonit Rootsi krooni).
“Reaalsed kulud on suuremad, kuna otsesed kulud ei ole hõlmanud näiteks nende tööhõive toetamist,” ütleb ta.
Rootsi immigrantrahvastiku suurus oli 690 000 inimest 2015. aastal, kuid 2017. aastal oli vastav näitaja oli juba jõudnud 830 000 inimeseni. ESO aruanne ütleb, et Rootsi saabunud varjupaigataotleja eluiga on keskmiselt 58,3 aastat.
Nende aastate jooksul on riigi rahandusele keskmine varjupaigataotleja netokulu igal aastal 7184 eurot. Kui seda summat korrutatakse keskmise oodatava elueaga, näitab see üksikisikust pagulase maksumust tema eluea jooksul. Summa on 418 827 eurot. Kui ühe pagulase eluea kulu korrutatakse pagulaste arvuga, on Rootsi sisserände põgenike kogukulud 347 miljardit eurot ehk 3 588 miljardit Rootsi krooni.
Gudmundsson ütleb, et see on riigi rahaliste vahendite äärmiselt ebaefektiivne kasutamine. Tema sõnul oleks tulemus palju parem, kui põgenikke aidataks nende oma kodumaal.