Viis kuud tagasi nimetas justiitsminister Liisa Pakosta nende riikide seas, kelle käest võidakse vastu võtta välisvange tühjadesse Eesti vanglatesse, Suurbritanniat, Hollandit ja Rootsit. Nüüd pakub viimane omi kurjameid, sest rändelainega saabunud migrandid on sealseid vanglaid ummistamas. Eesti jaoks on see kategooria vange suur probleem.
Sama jant oli ka Suurbritanniaga, kus vanglad täitusid sarnasel põhjusel – nimelt tappis Ruanda päritolu migrant kolm väikest tantsutüdrukut ja haavas veel mitmeid, ränk kuritegu vallandas protestid, politsei surus need maha ja poliitkorrektne riik saatis ohtralt “paremäärmuslasi” ehk oma tütarde pärast mures olevaid isasid reaalselt trellide taha. Sellise riigi vangide vastuvõtmine Eestis oleks moraalselt vastuvõetamatu. Ka Holland on migrantide kuritegevuse kimpus.
Seega kuidas ka ei vaataks, riigid, mis meile vange pakuvad, on hädas nende kinnipeetavatega, keda Eesti vanglatesse küll ei tahaks – need on valdavalt moslemitaustaga kurjamid või brittide puhul poliitvangid. Eesti on paraku riik, kus võimupoliitikud rahva arvamusega peaaegu et ei arvesta.
Eesti valitsus on juba ammu loobunud väärtuste loomisest korras majanduse abil, vaid otsib rahaallikaid seal, kus saab midagi maha müüa (fosforiit) või teenuseid teha (vanglakohad).
Eestis küll on juba poliitilise taustaga välisvange, aga neid on vähe, ja kui neid tuleb massiliselt, võib see tekitada ohtliku olukorra kinnipidamiskohtades, kus juba nüüdki on üsna palju intsidente vangidega.
AFP-BNS – Rootsi valitsus teatas kolmapäeval, et uurib võimalust saata mõned kinnipeetavad karistust kandma välismaale, sest eeldab lähiaastatel tugevat survet oma vanglatele.
Rootsil on viimastel aastatel olnud raske ohjeldada tulistamisi ja pommiplahvatusi, mis on seotud rivaalitsevate kuritegelike jõukude vahelise rivaalitsemisega.
Kurjategijad on sageli noored teismelised, kes palgatakse palgamõrvariteks, kuna nad on alla 15-aastased, mis on Rootsis kriminaalvastutuse piir.
Peaminister Ulf Kristerssoni paremtsentristlik vähemusvalitsus, mida parlamendis toetavad immigratsioonivastased Rootsi Demokraadid, tuli 2022. aastal võimule lubadusega võidelda kuritegevuse vastu.
“Selle muudatuse üks konkreetne tagajärg on see, et rohkem inimesi jääb vangi ja pikemaks perioodiks, mis toob kaasa suurenenud surve Rootsi vanglasüsteemile,” ütles justiitsminister Gunnar Strommer pressikonverentsil.