28.03.2019
Swedbanki tegevjuht Birgitte Bonnesen ütles mõni päev tagasi ajakirjandusele, et Swedbanki Eesti juht Robert Kitt ei peagi kõigest pangas toimuvast teadma.
Kõnesolev raport oli nii salajane, et sellel oli märge, et seda võib edasi anda ainult Bonneseni isiklikul loal. Seda raportit ei näidatud seega ka Robert Kittile, mis teeb Rootsi pankurite suhtumise eestlastesse üheselt mõistetavaks.
Eile Swedbanki peakontori läbi otsinud Rootsi majanduskuritegude büroo teatas, et panka kahtlustatakse lisaks siseteabe avaldamisele ka suuremahulises pettuses.
Postimees kirjutab, et 27. veebruaril teatas Rootsi majanduskuritegude uurimise ameti peaprokurör Thomas Langrot, et otsustas algatada Swedbanki osas eeluurimise siseteabe loata avaldamise kahtluse kohta. „Ma olen algatanud eeluurimise, sest meil on alust arvata, et 15 suurimale aktsionärile edastati siseteavet enne seda, kui SVT loo avaldas,“ ütles Langrot.
Nüüd on eeluurimine laienenud nii vaadeldava ajaperioodi kui kahtlustuste osas. Nimelt kahtlustatakse Swedbanki ka suuremahulises pettuses. Uurimise käigus on prokurör ning finantsturgude amet uurinud panga poolt avaldatud börsi- ja pressiteateid perioodil 23. oktoober. 2018 kuni 20. veebruar 2019, kirjutas Postimees.
„Kogutud informatsioon näitab, et Swedbank andis eksitavat informatsiooni nii avalikkusele kui börsile selles osas, mida pank teadis rahapesukahtlusest Swedbankist ja Balti riikides,“ ütles Langrot. Käimasolev uurimine näitab, kas tegemist on pettusega ning kes peaksid selle eest vastutuse võtma.
Majanduskuritegude büroo rõhutab, et nende uurimine ei puuduta võimalikku rahapesu, vaid börsi ja avalikkuse eksitamist ning siseteabe loata avaldamist.
Täna hommikul otsustas Swedbanki nõukogu tagasi kutsuda Swedbanki juhi Birgitte Bonneseni. Samal koosolekul otsustas nõukogu määrata uueks tegevjuhiks Anders Karlssoni.