Rootsi rahandusminister Magdalena Anderssoni sõnul tuleks muuta Euroopa Liidus vaesemate liikmesriikide toetused sõltuvaks sellest, kui palju nad võtavad vastu asüülitaotlejaid.
Poola ja Ungari on keeldunud asüülitaotlejate vastuvõtmisest Lähis-Idast, ehkki paljud ELi ühiskassasse sissemaksjad riigid, nagu Rootsi, on seda teinud. Rootsi soovib pikemas perspektiivis vähendada ELi kulusid, kuna üks suurimatest sissemaksjatest, Suurbritannia, on liidust lahkumas. Väidetavalt on ka Saksamaa valitsusel plaan lõpetada või vähendada rahalist abi nendele liikmesriikidele, kes ELi nõudmistele vastu hakkavad.
Andersson meelest on täiesti põhjendamatu, et mõned liikmesriigid ei täida ELi migratsiooni puudutavaid otsuseid, kuid saavad liidu struktuurifondidest endiselt suuri summasid. Ta ütles Reutersile antud intervjuus, et Rootsi on teinud kõva lobitööd ELi eelarve tasakaalus hoidmiseks ja selle saavutamiseks on vaja kärpeid. Ilma kärbeteta tuleks näiteks Rootsil maksta aastast 2021 igal aastal enam kui 10 miljardit Rootsi krooni lisaks praegu makstavale 40 miljardile kroonile.
„Nagu igas teiseski klubis ei saa üks liige ainult võtta, midagi tuleb ka vastu anda,“ ütles Andersson. „See ei ole mitte ainult õiguslik küsimus, vaid ka poliitiline. Kui liit niimoodi otsustab, siis me leiame selleks ka seadusliku tee.“
“Olukorras, kus terrorismi Trooja hobune on rändega Euroopasse sisse lastud ja riigid muretsevad aina enam oma elanike elude ja turvalisuse pärast, on sellised avaldused vägagi küünilised,” ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Urmas Espenberg uudist kommenteerides.
Allikas: Reuters (refereeris ja tõlkis Triin van Doorslaer)
FOTO: AP/Scanpix – terrorirünnaku ohvrite mälestamine Stockholmis 8.04.17