04.11.2024
Tuulikud mõjuvad negatiivselt kaitsesüsteemidele.
Eestis on olnud aegu, mil tuulikute püstitamine takerdus kaitseministeeriumi taha. Praegu tundub rohepööre olevat üle kõigest, sealhulgas kaitsevajadusest, seega pole avalikkuses veel jutuks olnud, kuidas hakkavad rajatavad tuulepargid Eesti ja liitlaste kaitsevõimekusi mõjutama. Rootsi igatahes takistab tuuleparkide rajamist tõsiselt.
Rootsi valitsus teatas esmaspäeval, et tõkestab 13 meretuulepargi rajamise Läänemerel, kuna Rootsi relvajõudude hinnangul võinuksid tuulepargid avaldada negatiivset mõju kaitsevõimele.
Rootsi kliimaminister Romina Pourmokhtari ütles pressikonverentsil, et kavandatud tuuleparkidele ei antud ehitusluba, sest “neil oleks vastuvõetamatu mõju kaitsehuvidele”.
Kõik 13 tuuleparki olid kavandatud Läänemere rannikualadele.
Rootsi rahvusringhääling SVT avaldas eelmisel nädalal Rootsi relvajõudude uuringu, mis näitas, et plaanitavad tuulepargid võiksid oluliselt häirida sõjaväe sensoreid. Tuulikute mastid ja pöörlevad labad tekitavad radarikaja ja muid häireid, mõjutades muu hulgas võimet tuvastada allveelaevu.
Kaitseminister Pål Jonson ütles eelmisel nädalal uudisteagentuurile AFP, et on uuringust teadlik.
“Muu hulgas võib raketirünnaku hoiatusaeg lüheneda kahelt minutilt 60 sekundile, kui avamere tuulepark ette jääb,” mainis minister ning rõhutas probleemi olulisust, “võttes arvesse Põhja-Euroopa ja Läänemere julgeolekuolukorra tõsidust”.
“Selles tõsises julgeolekuolukorras, milles Rootsi end nüüd leiab, peavad kaitsehuvid kandma erilist kaalu,” ütles minister. Ta lisas, et hinnangus tuuleparkide mõjule etendas keskset rolli lähedalasuva Kaliningradi oblasti kõrge militariseerituse aste.
Pinged on piirkonnas kasvanud alates Venemaa kallaletungist Ukrainale 2022. aastal. NATO avas hiljuti liitlasvägede koordineerimiseks Läänemerel uue merejõudude juhtimiskeskuse Saksamaal Rostockis.
Samal ajal on poliitilises päevakorras kõrgel kohal ka energia, sealhulgas vajadus suurendada taastuvallikate osakaalu.
AFP käsutuses oleva valitsuse märgukirja kohaselt võib Rootsi elektrinõudlus 2045. aastaks enam kui kahekordistuda.
“Valitsus võtab avamere tuuleenergia küsimust tõsiselt, kuna see hõlmab konflikti kahe meie suurima tulevikumure vahel – Rootsi julgeolek ja energiavajadused,” ütles kaitseminister. (AFP-BNS)