01.02.2019
Rootsi Demokraatide liider Jimmie Akesson pärast mullusete valimistulemuste selgumist.
Immigratsioonivastane erakond Rootsi Demokraadid, kes sai viimastel valimistel parlamendis 62 kohta, on tänu sisserände jõulisele käsitlusele valimiskampaania aegu Rootsi ühiskonnas üha populaarsemaks muutumas.
Hiljutise uuringu kohaselt aktsepteerib enamik rootslasi nüüd poliitilist suhtlemist Rootsi Demokraatidega (Sverigedemokraterna, SD). Svenska Dagbladet tellis sellesisulise uuringu Sifo uurimisinstituudilt, et saada teada kodanike suhtumine nii Rootsi Demokraatide erakonda kui ka Vasakparteisse.
Tulemus kuulutati välja jaanuari keskel. Vastanutest arvas 53 protsenti, et konsensuse olemasolu korral on poliitiline koostöö Rootsi Demokraatidega tervitatav, 39% vastanutest lükkas selle tagasi. Vasakpartei puhul kiitis 56% koostöö võimalikuks, vastu oli 33%. Nimelt peetakse Rootsi Demokraate natsipartei, Vasakparteid aga kommunistide järglaseks.
Poliitiliste hoiakute muutus on tähelepanuväärne. Neli aastat varem, septembris 2014 teatas Rootsi Raadio päevakajalises programmis Echo, et enamik kodanikke pidas Rootsi Demokraate väljaspool normaalset poliitilist suhtlemist olevateks – sel ajal oli koostöö poolt 25%, vastu aga 66%.
2014. aasta detsembris tegid Rootsi parlamendi kuus parteid nn detsembrikokkuleppe, mis oli ajalooline, sest kaks konkureerivat poliitilist blokki nõustusid üksteist valimiste tulemuste kohaselt taluma, välistamaks sellega kellegi koostööd Rootsi Demokraatidega.
2018. aasta septembris valimistele järgnenud ummikseis valitsuse moodustamisel oli Rootsi Demokraatide blokeerimise tulemus, kuigi see poliitiline kohustus oli juba lõppenud. Praegu tundub Rootsi Demokraatide erakond enda positsiooni riigi ühiskonnas kindlustavat.
Allikad: kansalainen.fi, Aftonbladet