15.07.2022
Rudolf Jeeser
24. veebruar 2022 muutis maailma palju. Muutis ka nii, et inimesi, kes on juba aastaid rääkinud puudustest tsiviilkaitses – s.o uue nimega elanikkonna kaitse – on osutunud tõerääkijateks. Kahju on muidugi, et riigi tasandil ei ole meil kaugele jõutud.
Selle asemel et astuda reaalseid samme, korraldatakse meediale etendusi. Päästeamet teavitas hiljuti avalikkust, et lähiajal saavad neli suuremat Eesti linna avalikud varjumiskohad ja sireenid. Uhke tseremoonia käigus paigaldati Vabaduse väljaku maa-alusele parklale avaliku varjumiskoha rahvusvaheline tsiviilkaitse märgistus.
Kõlab nagu edasiminek, ent tegelikult ehitatakse Potjomkini küla. Tegin hiljuti ametliku teabepäringu Päästeametile ja vastustest selgus, et Eestis puudub varjendite/varjumiskohade klassifikatsioon ja kategooriad. Samuti puuduvad tehnilised nõuded ja sobivust hinnatakse paikvaatluse ja ehitusprojektiga tutvumise teel.
Varjendite ja varjumiskohtade sobivust on võimatu hinnata ja kontrollida, kui neile puuduvad nõuded. Pealiskaudne tegevus võib tekitada kriisi- või sõjaolukorras vastupidise efekti. Suur hulk inimesi saab vigastada või surma, kui kogunetakse kohtadesse, mis tegelikult neile kaitset ei paku.
Millest peaks riik alustama? Olukorras, kus raha on vähe – ja riigikaitses on alati raha liiga vähe – ning uute nõuetekohaste varjendite rajamine võtab mitmeid aastaid aega, tuleks alustada elanikkonna koolitamisest-juhendamisest.
Olles teeninud 19 aastat Eesti Kaitseväes ja spetsialiseerunud üksuste linnalahingu väljaõppele, julgen siinkohal anda juhtnööre, kuidas ise oma kodus teostada elanikkonna kaitset kriisi- ja sõjaolukorras. Juhtnöörid on eelkõige mõeldud individuaalelamute ja kortermajade kindlustamiseks käsirelvade, kaudtule ja lennukipommide ning rakettide vastu.
Üks klassikaline ühe- või mitmeperevarjend ei erine oluliselt ühe Kaitseväe väikeüksuse majutuskohast linnalahingu tingimustes.
Alustama peab sobivuse andmisega hoonele, millesse soovitakse varjend rajada. Varjendi ehitamine majja, mis suuremas osas on ehitatud puidust, ei ole soovitatav. Äärmisel juhul vaid siis, kui planeeritaval puithoonel on raudbetoonist kelder ja lagi.
Kindla varjendi saab rajada kivihoonesse, mille vahelaed on tehtud raudbetoonist ja millel on kelder. Kõige otstarbekam on rajada varjend hoone keldrisse. Varjendi rajamine hoone esimesele korrusele on ka mõeldav, aga üldjuhul nõuab väga mahukaid töid ja ei pruugi anda sama tõhusat kaitset nagu kelder.
Kõiki siin kirjeldatud tegevusi ei pea täies mahus tegema rahuajal. Tuleb luua valmidus, et suurema ohu tekkimisel oleksid hooned ja ruumid koheselt võimalik kohandada varjendiks.
Vali välja ja loo valmidus hoone ning ruumide kohandamiseks varjendiks
Ruumide valik on soovitatavalt teha selliselt, et seal oleks võimalik ohu korral mööda saata päevi või isegi nädalaid. Võimalusel vali välja mitu ruumi ning mõtle hästi läbi ruumide funktsioonid. Ideaalis võiksid ruumid jaguneda järgmiselt – köök-sahver, magala(d) ja majandusruum. Hea oleks, kui varjendi ruumid ei jääks tänava, vaid siseõue poole. Ideaalis võiks olla varjendil kaks sissepääsu. Ruumidest tuleks eemaldada kõik kergesti süttivad ained ja materjalid. Juhul, kui majas on gaasitrass või gaasimahutid, siis uuri, millisel moel saab need kinni keerata ja tühjaks lasta.
Hangi liivakotte ja liiva
Liivaga täidetud kotid pakuvad efektiivset kaitset käsirelvade kuulide ja pommide ning rakettide kildude ja lööklainete eest. Kottideks sobivad eelkõige ilmastikukindlad nn suhkrukotid. Kottidesse pandav liiv peaks olema mõõdukalt niiske, liiv tihedalt kotti pandud ning kotisuud tugevalt kinni seotud.
Ennekõike tuleks täidetatud liivakottidega katta varjendi aknad. Täidetud liivakottidega on võimalik rajada ja kindlustada erinevaid installatsioone nagu näiteks kindlustada maja väljapääsud, rajada liikumisteed hoonete vahel või turvata pumbamaja ja elektrigeneraator.
Liivakottide ladumisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega. Esmalt peavad olema liivakotid laotud mitmekihilisena teineteise kõrvale selliselt, et nende vahekohad ei jääks kohakuti. Liivakottide teineteise peale ladudes tuleb järgida poolega katmise (telliskivi seina) põhimõtet. Tühjadest liivakottidest võiks olla varu purunenud liivakottide asendamiseks ja vajadusel uute kindlustuste tegemiseks.
Tööriistad ja valgustid
Tööriistad ja valgustid on varjendis hädavajalik varustus. Valgustuse tagamine peab olema läbimõeldud ja lahtise tule kasutamisel tuleb järgida tuleohutust.
Eelistatud tööriistad võiksid olla mitte elektroonsed tööriistad. Ühes hästi varustatud varjendis peaks kindlasti olema labidad, kühvlid, raudkangid, erineva suurusega haamrid, saed, naelad, nööri ja erinevat traati.
Söögi- ja veevaru loomine ning söögitegemise võimalus
Seitsme päeva söögi ja veevaru võiks olla miinimum, mis suurema ohu korral peaks varjendis olema. Kindlasti peaks olema võimalus süüa valmistada. Puiduga või gaasigaballooniga köetavad pliidid või kaminad on selleks kõige sobivamad.
Esmaabi- ja tulekustutusvahendid
Esmaabi vahendite kogused peavad olema arvestatud selliselt, et neid jätkuks kõigile varjendis olijatele. Tulekustutusvahenditega ja läbiharjutatud tegevusega tulekahju korral tagatakse varjendi tuleohutus.
Autonoomse elektritootmisvõimekuse loomine
Ideaalis võiks olla varjendil oma autonoomne elektri tootmise võimekus. Parim viis selleks on elektrigeneraator. Elektrigeneraatori võib paigutada nii varjendi sisse kui ka välja. Generaatori varjendi sisse paigutamisel tuleb arvestada heitgaaside väljajuhtimisega varjendist. Generaatori paigutamisel väljapoole varjendit tuleb arvestada selle paigutamisega süvisesse või ümbritseda see mitmekordsete leivakottidest seintega.
Mõistlik on teha generaatorile töötamise ja hooldusegraafik lähtudes kasutatavast kütusekogusest, generaatori võimsusest ja tootja juhistest.
Varjendi lae lisakindlustamine
Reeglina laskub varjendi laele suur koormus, mis võib olla põhjustatud suurest hoonerusude kogusest ja pommide ning rakettide poolt tekitavast lisasurvest. Vältimaks varjendi lae varisemist on otstarbekas tugevdada varjendi lae vastupanu võimet suurele survele.
Selleks kõige lihtsam viis on lisatugede paigutamine varjendi põranda ja lae vahele. Lisatugedeks on mõistlik kasutada minimaalselt 20 cm läbimõõduga okaspuust ümarpuitu. Lisatugi tuleb paigutada tihedalt lae ja põranda vahele. Lisatugede arv sõltub varjendi laematerjalist ja palju on varjendis kandvaid seinu. Eelkõige tuleb lisatoed paigutada varjendi keskele ja kohadesse, kus lae varingu oht kõige suurem.
Muud kaasnevad tegevused
Hea on oma varjendi plaanide tegemisel analüüsida ja läbi mõelda kõik võimalikud olukorrad ja stsenaariumid, näiteks kuidas tagada ruumide õhutamine või kuidas käidelda väljaheiteid.
Turvalisust algab meist kõigist endast. Seniks, kui kaitseministeerium, siseministeerium, päästeamet ja teised riigiametid elanikkonna kaitset edendama hakkavad, saavad kõik eramajade omanikud ja korterühistute juhid oma keldrid üle vaadata ja paberile visandada oma plaani.
Rudolf Jeeser, EKRE, kapten reservis