Kahes Ida-Euroopas riigis on lähiajal presidendivalimised ning Rumeenias ja Poolas võivad selle võita konservatiivid äärmusliberaalide ees. Rumeenias on see enam-vähem kindel, Poolas on vaja paremjõudude ühtsust.
Poola presidendivalimised, mille esimene voor toimub pühapäeval, võivad tugevdada “euromeelse” äärmusliberaalse valitsuse positsiooni või sundida neid jätkama keerulist kooseksisteerimist konservatiivist riigipeaga.
Ametist lahkuv president Andrzej Duda, opositsioonierakonna Seadus ja Õiglus (PiS) liitlane, on kasutanud alates tsentristist peaministri Donald Tuski valitsuse võimuletulekust 2023. aastal korduvalt vetoõigust, kui Tusk on piiranud riigis demokraatiat.
Tuski Kodanikekoalitsioon (KO) loodab, et presidendivalimised võidab nende kandidaat Varssavi linnapea Rafal Trzaskowski, keda viimastes arvamusküsitlustest toetab umbes 32 protsenti valijatest.
Trzaskowskile järgneb arvamusuuringutes ajaloolane Karol Nawrocki, keda toetavad PiS ja Duda ning kellel on arvamusküsitlustes umbes 25-protsendine toetus. Arvamusküsitlustes on umbes 14-protsendise toetusega kolmandal kohal “paremäärmusliku” Konföderatsiooni kandidaat Slawomir Mentzen.
Kui ükski kandidaat ei kogu avavoorus üle 50 protsendi häältest, selgub uus president teises voorus 1. juunil. Nawrocki saab võimule siis, kui tema poolele lähevad ka Konföderatsiooni toetajad.
Rumeenia presidendivalimiste avavooru kindlalt võitnud “paremäärmuslane” George Simion on selge favoriit ka teises voorus, näitas värske arvamusküsitlus.
4. mai esimeses voorus toetas USA presidendi Donald Trumpi liitlast Simionit 40,9 protsenti osalenuist. Pühapäevases teises voorus prognoositakse 38-aastase Simioni toetust 55 protsendile. Bukaresti tsentristist linnapea Nicusor Dan jääb Simionist kaugele maha.
“Simion on selge favoriit,” ütles uuringufirma INSCOP Research juht Remus Stefureac. “Ta kindlustas endale avavoorus rivaalist poole rohkem hääli.” (AFP-BNS-UU)