28.08.2019
Ainus mõte, millest poliitprojekti “Jah vabadusele, ei valedele” puhul aru saab, on pildil olev sõna, muu on hägu ning vale.
Poliitprojekt “Jah vabadusele, ei valedele” sildistab teisi natsideks, aga käitub ka ise ehtsa natsismi vaimus.
See seltskond väidab, nagu teeks Uute Uudiste ja Eesti Uudiste toimetused katseid nende tegemisi ja poolehoidjaid naeruvääristada. Reaalselt pole selleks mingit vajadust, nad teevad seda ise.
“EKRE on võtnud suuna ultranatsionalistliku autoritaarse valitsemisviisi kehtestamisele Eestis, kus neist “kiirgab soov uuendada kogu Eesti riigiaparaati”, “purustada liberaalne demokraatia”, seades samal ajal kahtluse alla riigiametnike kompetentsuse ja sõnavabaduse, vastandades võimu kindlustamise nimel kaasmaalasi ja hakates riigiametnikke järkjärgult oma poolehoidjatega asendama,” kirjutavad selle seltskonna inimesed, väites lisaks, et “nagu autoritaarsete režiimide töövihikus ette nähtud, plaanib siseminister asuda maksumaksja ehk meie kõigi raha eest rajama alternatiivset relvastatud üksust.”
Kui selle jutu esimene osa on lihtsalt tühi sõnamulin ja sildistamine, siis teine osa on juba väga räige süüdistus. Milline on see “alternatiivne relvastatud üksus”, mida poliitlumehelbekesed silmas peavad? Sõjaväestatud piirivalve? Nii vähe usuvadki need tegelased Eesti demokraatiat, et väita, nagu võiks riiklikust struktuurist, millel on oma riigikaitselised ülesanded, saada ühe mehe käsutatav eraarmee! Vilja Kiisler on noored lausa 1930. aastatesse viinud.
See seltskond (teisiti ei oska neid nimetatagi) väidab, nagu seaks EKRE kahtluse alla ametnike kompetentsuse ja asendaks riigiametnikke oma poolehoidjatega. Selline väide näitab rääkijate endi ebakompetentsust, sest riigiametnikke on varemgi vahetatud, nii ebakompetentsuse kui ka lahkhelide tõttu ministri kui rahva mandaadiga poliitikuga. See on meeskonnatöö vältimatu vajadus.
Neile kritiseerijatele jääb ette ainult see, et vahetaja on EKRE ja vahetatav mõni sotside ja reformierakondlaste paika pandud tegelane, keda saadab tänuvõlg ameti eest ja kes töötab ilmselgelt uute ministrite vastu. Vastupidises olukorras plaksutaks see seltskond valjult käsi.
“Neofašistlikku ideoloogiat kandev erakond EKRE” ja “erakond Isamaa selle arengu võimaldaja ehk kollaborant” on ikka väga räiged süüdistused, mida ei kasuta EKRE ja Isamaa vastu isegi parlamentaarne opositsioon, sest need ei vasta kuidagi tõele.
Vabaduse-valede kamp kandub selliste väidetega kõvasti “valede” suunas, sest neofašismi ei leia EKRE ideoloogias ükski politoloog, sellest karjuvad ainult Hellrandi-sugused oma emotsionaalstes ahastustes. Sellist ülepingutavat seltskonda kui on EPL-i artikli allakirjutanud, ei saa keegi tõsiselt võtta, eriti kui nad toovad neofašismi kõrvale kohe Kremli töövõtted – tegu on labase sildistamisega.
Valed aga jätkuvad. Kus on “kaadrid, kuidas EKRE särgiga mees Õismäel tumedanahalist Wolti kullerit ründas”? Lumehelbekesed võiks aru saada, et ükski ekrelane ei hakkaks oma logoga särgis neegrit ründama – seega on selle särgi sees pigem “kõigieestlane”. Tõeline ekrelane ei hakkaks kedagi ründama, meie võitleme protsesside, mitte konkreetsete inimeste vastu.
Üks asi, millest sellise üllitise teinud seltskond ei mõika, on see, et sedavõrd poliitiliselt ja ideoloogiliselt laetud ning räigelt ja valimatult ründav ühendus ei saa ennast identifitseerida kodanikualgatusena, pigem sarnaneb see Antifa äärmuslaste taktikaga. Ehk siis rünnakrühmlastega, kelleks nad teisi sildistavad.
Kuigi seltskond ütleb, et “Eestit südames kandes, “Jah vabadusele, ei valedele!” nimel”, ei saa Eesti olla tühjades südametes ning nende loosung kipub muutuma hüüdlauseks “Jah valedele, ei vabadusele!”
Lõpetuseks üks meem, mis on pärit nende inimeste kodulehelt – Maris Hellrand ütles selle peale küll ERR-ile, et see olevat “ebasobiv”, aga näitab hästi nende “kodanikualgatuse” vihkavat palet.
