12.01.2022
Sõjaväelased Malis
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon esitas peaminister Kaja Kallasele arupärimise, et uurida, millal lõpetab Eesti riik osalemise Mali missioonil.
Riigikogus arupärimise üle andnud Ruuben Kaalep ütles, et Eesti kaitseväe osalemine Mali konfliktis on Eesti lähiajaloo üks kõige küsitavamaid sõjalisi missioone.
„Selles konfliktis osalemist ei saa mitte kuidagi võtta Eesti kohustusena liitlaste ees ja sel puudub vähimgi seos NATO artikliga 5. Mali riiki terroriseerivad režiimid, kes püsivad võimul muu hulgas meie sõdurite toel, on iga aastaga muutunud üha grotesksemaks. Lisaks sellele, et sõdime ühel pool rindejoont türanliku ja verejanulise, rahvaste enesemääramisel tallava huntaga, on nüüd selgunud ka vastuvaidlematud tõsiasjad Mali režiimi koostööst putinliku Venemaa ja kurikuulsa palgasõdurite grupiga Wagner,“ ütles Kaalep.
“Mali valitsuste verine poliitika piirkonna põlisrahvaste allasurumiseks ulatub aastakümnete taha. Verised kättemaksuaktsioonid ja sõjakuriteod tuareegide, aga ka fulanide, dogonite ja teiste Saheli rahvaste vastu on olnud Mali sõjaväe tavapärane praktika. Nende rahvaste püüdlused iseseisvuse või vähemalt autonoomia poole on jõhkralt maha surutud. See on toimunud endisest koloniaalriigist Prantsusmaa ja teiste valitsusvägede liitlaste vaikival teadmisel.“
Kaalep osutas, et ehkki sõnades võitlevad lääneriigid oma missioonidel demokraatia ja inimõiguste eest, ei austa Mali režiimid kumbagi.
„Kümne aasta jooksul on Malis toimunud kolm vägivaldset riigipööret, neist viimane tõi vähem kui aasta tagasi riigis võimule praeguse sõjaväelise hunta. Hunta vastaseid mõrvatakse ja kiusatakse taga, valimised on edasi lükatud teadmata tulevikku. Ülejäänud Lääne-Aafrika silmis on Malist saanud paariariik, kellele on pandud sanktsioonid ja diplomaatilised suhted jäänud suure küsimärgi alla,“ ütles Kaalep.
„Selles olukorras on Malist kujunenud väga viljakas pinnas Venemaa mõjutustegevusele. Režiim on palju kuid pidanud Venemaaga poolavalikke läbirääkimisi, kutsudes Venemaad ja Wagneri palgasõdureid oma brutaalse sisepoliitika kindlustamiseks appi. Nüüd on saanud avalikuks, et Mali territooriumile on sealse režiimi soosingul saabunud juba sadu Wagneri võitlejaid, kes kontrollivad riigis mitmeid strateegilisi punkte. NATO riikide diplomaatiline surve ei ole huntale mingit mõju avaldanud.“
Kaalep tõdes, et kuigi probleemid Mali missiooniga on järjest süvenenud ja sidunud Eesti kaitseväge üha enam tarbetu taagaga, on Eesti valitsused seni igal aastal kiitnud heaks missioonide uuendamise.
Peaministrile esitatud arupärimises soovib EKRE fraktsioon muu hulgas vastuseid järgmistele küsimustele: Millist teavet on peaministrile jagatud meiega sisuliselt liitlassuhtes oleva Mali sõjaväe sõjakuritegudest ning Mali režiimi koostööst Venemaaga ja Wagneri grupiga? Milliseid diplomaatilisi samme on Eesti astunud, et toetada tuareegide või teiste Mali territooriumil elavate põlisrahvaste enesemääramispüüdlusi? Millised Mali missiooniga võetud eesmärgid on Eesti jaoks nüüdseks täidetud ja millised on seni täitmata?
Ruuben Kaalep: „Kaitseminister Kalle Laanet ütles eelmise aasta 22. septembril, et juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära. Ootame vastust küsimusele, kas kaitseministri lubadus tuua väed Malist välja, kui režiim teeb koostööd Wagneriga, väljendas vabariigi valitsuse seisukohta. Ning lõpuks, millal katkestab valitsus Eesti osalemise Mali missioonil?“