21.03.2022
Inimesed lahkuvad purustatud Mariupolist. Kui saab. Tavaliselt ei võimalda venelased seda.
Esmaspäeval kutsus EKRE saadik Ruuben Kaalep Riigikogu vabas mikrofonis üles toetama Ukraina Mariupoli linna, millest on saanud Venemaa sõjakuritegude sooritamispaik.
“Eile pommitasid Vene okupatsiooniväed Mariupolis kunstikooli, kus oli peavarju otsinud 400 tsiviilelanikku. Hoone on purustatud ja inimesed on siiani rusude all lõksus.
Mariupoli kaitselahing on käinud alates 24. veebruarist. Mariupoli linn, kus enne sõda elas umbes 430 000 inimest, on 20 päeva olnud ümber piiratud. Humanitaarkoridoride loomine on Vene vägede vastutegevuse ja reetlikkuse tõttu palju kordi läbi kukkunud.
Üle 130 000 elaniku on endiselt Mariupolis. Neist on hukkunud vähemalt 3000. Tõenäoliselt on tegelik arv kordades suurem. Linnas ei ole toitu, vett, joogivarusid, elektrit, keskkütet, arstiabi. Vene õhujõud ja suurtükivägi hoiavad Mariupolit pidevalt tule all. Kasutatakse ka termobaarilist laskemoona. Suurem osa linnast on hävitatud, 80% taristust purustatud.
9. märtsil purustati sünnitusmaja, kus hukkusid vastsündinud lapsed ja nende emad. 16. märtsil purustati draamateater, kus oli varju leidnud üle 1000 inimese. Teatri pihta andi õhulöök, kuigi selle ette väljakule oli suurte tähtedega kirjutatud sõna DETI – lapsed. Võib arvata, et meelega. Rusude alt inimesi päästa on väga raske, kuna linna hoitakse pidevalt tule all. Inimesed on endiselt lõksus nii kunstikooli kui draamateatri varemete all.
Teateid on selle kohta, et tuhandeid elanikke, kes on Vene vägede kätte sattunud, on küüditatud Venemaale. Võime vaid aimata, milline saatus neid seal ootab. Teistest Lõuna-Ukraina linnadest on teateid, kuidas Vene sõdurid rüüstavad, röövivad, vägistavad. See on kõik meile ajaloost tuttav moskoviitlik õudus, mis nüüd uuesti Euroopa pinnal kordub.
Need mehed, kes sisse piiratud Mariupolis võitlevad ja mitutsadat tuhandet tsiviilelanikku kaitsevad, on kangelased. Nii sõnas ka president Volodõmõr Zelenskõi, kes kuulutas eelmisel nädalal Ukraina kangelasteks Mariupoli kaitset juhtivad Azovi pataljoni ülema Deniss Prokopenko ja 36. merejalaväe brigaadi ülema Volodõmõr Baranjuki. Sõdurid, kes võitlevad nende juhtimise all, on ühtviisi kangelased. Tänu neile on püsima jäänud viimane ukrainlaste kindlus Aasovi mere kaldal. Tänu neile pole Moskval endiselt kontrolli Ukraina lõunaosa üle ega püsivat maasilda Krimmi ja Donbassi vahel.
Mariupol vajab kõigi vabade Euroopa rahvaste toetust. Ilma meie toetuseta ei ole Ukraina vägedel jõudu, et murda piiramisrõngast läbi, et toimetada Mariupolisse varustust, toitu, relvi, abivägesid ja humanitaarabi. Nädal tagasi tegi Riigikogu ajaloolise pöördumise, millega kutsusime Ukraina kohal kehtestama lennukeeluala. Nüüd tuleb asuda tegudele. Me peame kutsuma kõiki oma liitlasi tugevdama Ukraina võitlusvõimet kõikvõimalike vahenditega.
Ma tahan pöörduda ka Eesti rahva poole. Armsad rahvuskaaslased! Iga päev, kui Pika Hermanni tornis lehvib sinimustvalge, on ime. Iga päev vaba Eestit on kingitus. Me võlgneme selle praegu neile, kes hoiavad Vene tanke kinni Ukrainas steppides, poriväljadel ja äärelinnade varemetes. Kui ei oleks Ukraina rahvast, siis oleksid need meie linnad, meie metsad ja lagendikud. Me oleme selles võitluses koos, me ei saa Ukrainat üksinda jätta.
Head sõbrad! Meil on vaja tegusid nüüd ja kohe. Ukrainal ei ole aega oodata, kuni praegused sanktsioonid Venemaale mõjuma hakkavad. Neil inimestel, kes lamavad Mariupoli draamateatri ja kunstikooli rusude all, ei ole aega oodata, kuni sanktsioonid mõjuma hakkavad. Päästkem Ukraina, päästkem Mariupol Euroopa vabaduse nimel!”
Ruuben Kaalep
