05.04.2022
Reformierakonnalt võib alati Ostap Benderi ideid oodata. Pilt on illustratiivne.
29. märtsil ilmus ,,Meie Maas” Reformierakonna artikkel: “Toetame meretuuleparkide arendamisega edasi liikumist”. Artikkel kuulub pigem teadusliku ulme ehk “science fiction” valdkonda ja selgitamine elanikkonnale oleks olnud tõsiselt võetav, kui see oleks jäänud 08. detsembril 2021 esitatud pöördumise raamidesse.
Paraku oli tekst nagu katkend Ilfi ja Petrovi romaanist, kus suur kombinaator selgitas ühe vene küla maleklubi liikmetele oma visiooni tulevikust. Ainult et Vasjuki küla oli antud artiklis, mille autor oli Saaremaa valla volikogu esimees Jaanus Tammkivi, nimetatud Saaremaa vallaks.
Saaremaal pidavat sobima järgmised sadamad tuuleparkide ehitamiseks ja teenindamiseks – Mõntu, Nasva, Papissaare, Roomassaare. Saan aru, et need sadamad muudetakse jäävabaks, ehitatakse kaid, kus saaksid silduda vähemalt 6-meetrise süvisega laevad ning vajadusel muudetakse kogu Saaremaa rannajoont. See on hea!
Samuti pannakse käima rahvusvahelised lennuliinid, et turistid saaksid tulla imetlema merevaadet tuulikutega. Saame kaardile tuua täiesti uue turismivormi – tuulikuturismi (29.03 ilmunud artikli autori väide), millest võib järeldada, et kaugel pole ka aeg, kus turistid ei tule mitte ainult Euroopast vaid koguni Austraaliast, Aasiast ja miks mitte ka Antarktikast, kui seal e-riik korralikult käima läheb, ja ilmselt läheb, sest üks tähtis juhtfiguur Eestist juba käis seal e-riiki arendamas.
Saaremaa elanikuna rahustab mind autori nõue, et tuleb mõista ja tegutseda selle nimel, et mõne aasta pärast oleks tagatud varustuskindlus, keskkonna kestlikkus ning tasukohane hind. Mõne aasta pärast? Jälle hea.
Artikli autori sõnastus “Kohapealne energiatootmine” näitab, et tuulepargi liitumiskoht on juba otsustatud rajada Saaremaale ning saarlased ise otsustavad, kellele ja kui palju toodetavat energiat jagada. Küsiks autori käest veel, mida ta mõtleb fraasi “salvestustehnoloogiate konkurents” all. Kas meil on mitmeid erinevaid salvestusvõimalusi? Tartu ülikoolis läbiviidud kursusel mainiti küll vaid võimalikku vesiniku elektrolüüsi ja vee elektrilüüsi, mis oleks mereveest toodetud vesiniku saamiseks mõeldamatult kallis. Tundub, et ilmselt on autoril tagataskust võtta lahendus, millest teavad vaid tema ja Tšeljabinski traktoritehase töötud teadlased.
Autor näeb ette, et energia tootmine merel aitab kinnistada Saaremaa kui „mereriigi“ kuvandit läbi merele avatuse ja merekultuuri. Ainult rumal inimene ei saa sellisest sõnastusest aru. Saaremaast tuleb mereriik. Saaremaa sadamaid hakkavad väisama Aframax suurusega laevad salvestatud elektrienergia ekspordi teostamiseks ja kõik need laevad seilavad Saaremaa lipu all ja Saaremaa kui „mereriigi“ lipp pole mingi mugavuslipp. Geopoliitiline julgeolek ja isegi riiklik julgeolek saab raiutud kivisse. Seda enam, et autor mainis, et kohapealne energiatootmine aitab tõhustada nii geopoliitilist julgeolekut kui päästevõimekusest tulenevat siseturvalisust. Aga põgenemiseks vajamineva paadi, nagu kirjutasid Ilf ja Petrov, peaks autor igaks juhuks Kuressaare linnuse juurde valmis panema, juhuks, kui on vaja saarlaste eest hiljem põgeneda.
Ja põgenema ilmselt peab sellise jutu peale.
Ka Ostap Bender lasi igaks juhuks paadi valmis panna Vasjuki küla jõe äärde ning mitte asjata. Suur kombinaator põgenes külarahva eest, kartes peksa saada, kuna külarahvas sai aru, et tema visioon oli vaid skeem, saavutamaks hetkelist populaarsust, mis tundub olevat ka teemas mainitud artikli autori eesmärk enne riigikogu valimisi.
Mina ei usu, et Saaremaa Reformierakonna liikmed jagavad neid tulemusi, mis olid artiklis üles loetud. Olen suhelnud paljude inimestega Reformierakonnast ja nad jagavad allakirjutanu arvamust, et meretuuleparkide arenduse edasiminekuga peaks põhilise rõhu panema praeguses faasis olles just nimelt ühendustele ja hooldustele, sest see on ainus, millest saab kasu kohalik kogukond ja kui sellele hetkel mitte rõhuda ja mitte nõuda juriidilist kinnitust, siis hiljem on ju kerge öelda: „Sõbrad, tahtsime parimat, aga…“
Oscar Wilde sõnad “Ajakirjandus annab meile edasi harimatute arvamuse ja hoiab meid kursis ühiskonna rumalustega”, on aktuaalsed ka tänapäeval.
Sellise artikli oleks pidanud esitama enne KOV valimisi möödunud aastal. Ilmselt oleks sel juhul Reformierakonna valijad olnud valimistel vaiksemad, kui Pontu pärast surma. Arvamus ei ole küll teadmine, kuid loogika ütleb, et sellise utoopilis-loosungilise platvormiga oleks sellise avalduse teinud kandidaat hetkel samal tasemel, nagu on üks tuntud Tallinna poliitik, kes soovis Paljassaarest põhja suunas merre tehissaare ehitada kasiinodele, kus siis hakkaksid toimuma raskekaalu MM poksivõistlused praeguse Las Vegase asemel. Ka Putini plaanid hakata tootma oma айфон telefone, vatijopesid kirjaga “Луи Bатон” ja Airbus lennukeid ei erine palju plaanist luua Saaremaast mereriik ja „Tuulikuturismi“ häll.
Kokkuvõtteks võib kindlalt väita, et üldiselt toetavad meretuuleparkide arendamisega edasi liikumist nii EKRE, Isamaa kui ka ülejäänud erakonnad. Ent arendamisega tuleks edasi minna etapiviisiliselt, ettevaatlikult ja järjekindlalt nõuda meie huvide arvestamisega ja mitte luua elanikonnale muljet Messiase saabumisest. Vastasel juhul saame öelda kümne aasta pärast mitte „eesmärk pühendab abinõu”, vaid ,”eesmärk püherdab abinõus” ja ainukesed, kes sellest võitsid, on mõned Saaremaa keskerakondlased, kes üleüldise hurraa käigus oma maja juurde viivat teejupi musta katte alla üritasid saada.
Tegelikult teeb muidugi kurvaks asjaolu, et oma saare volikogu esimees peab saarlasi sama lihtsameelseteks nagu Ostap Bender pidas venelasi, kui avastas, et Pjatigorskis on võimalik vaba vaate eest ühele loodusobjektile ka raha küsida. Pilet kodanikule maksis Benderil vist 10 kopikat ning õpilastele ja ametiühingu liikmetele 5 kopikat.
Aga oluliselt rõõmsamaks teeb meele, et kuue protsenti Eesti pindalast, ehk Saaremaa igapäevaelu ja tuleviku plaane korraldab vallavalitsus, millest vähemalt kolm liiget on juba tõestanud Saaremaa juhtimise täielikku läbipaistvust (radical transparency) ja orienteeritust ikkagi Saaremaa ja saarlaste huvidele. Loodan, et nii siiski jääb ja et 29. märtsil avaldatud nn Reformierakonna visioon on vaid ühemehesoolo.
Roland Mere
EKRE Saaremaa ringkonna aseesimees