22.09.2026
Kaitseministeerium
Pevkurgate’s ujub pinnale üha uusi ja uusi nüansse, mis mässib Eesti valitsust vedava Reformierakonna veel rohkem ühte suurimasse korruptsiooniskandaali. ERR kirjutab, et kaitseminister ei avalda väidetavalt julgeolekukaalutlustel, millistele Eesti ettevõtetele on antud rahalist toetust Ukraina abistamiseks. Kokku on ettevõtteid finantseeritud kahe aasta jooksul 200 miljoni euro eest.
“Julgeolekukaalutlustel pole Ukraina abipaketi raames välja valitud ettevõtete nimed avalik info,” ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Ines Edur ERR-ile.
Ta selgitas, et Eesti kaitsetööstuse toodangu soetamise meetme puhul kuulutab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) välja konkursi ning osaleda võivad kõik Eestis registreeritud äriühingud, mis vastavad konkursi tingimustele.
Seejärel toimub RKIK poolne nõuetele vastavuse kontroll ekspertkomisjoni poolt, kuhu kuuluvad esindajad kaitseväest, kaitseministeeriumist, siseministeeriumist, välisministeeriumist ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist.
“Tingimustele vastavate ettevõtete toodete ja teenuste kataloog edastatakse Ukrainale, mis teeb valiku vastavalt oma kriitilistele vajadustele. Ukraina välja valitud ettevõtetega sõlmib RKIK lepingud ja abi tarnitakse Ukrainale,” kirjeldas Edur.
Edur rääkis, et 2025. ja 2026. aastal on meetme raames kokku soetatud Ukrainale 200 miljoni euro ulatuses Eesti kaitsetööstuse toodangut.
Postimees kirjutab sama, et 300 miljonit Ukraina aitamise kaitseraha läheb nagu mutiauku, keegi ei tea ja keegi ei räägi.
Postimees: „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele Ukraina toetamise meetme raames droone müüva Meridein OÜ 50-protsendilise osaluse omanik ja tegevjuht Nemo Vunk ütleb, et ei saa saladuse hoidmise lepingu (NDA) tõttu diili detaile kommenteerida. Teiste, võimalik et suuremate diilide tegijatest enamikku võib vaid oletada järsku suurenenud käibe ja kasumi põhjal.“
Ehk siis – sadade miljonite Ukraina aitamiseks mõeldud eurode kasutamine on täielikult salastatud. Kahtlustatakse, et Eesti kaitsetööstuse arendamise asemel käib vahendusfirmade toetamine. Kokkuvõttes ei rahulda see programm ei Eesti kaitsetööstust ega ka Ukrainat.
„Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) on tellinud pea 200 miljoni euro eest Ukraina kaitsejõudude toetamiseks salastatult tooteid ja teenuseid ning kuulutas hiljuti välja uue, enam kui saja miljoni eurose taotlusvooru, kust raha saamise kriteeriumidest lõviosa on salajased,“ kirjutab Postimees.
„Me jagame suvaliselt ning salaja 100 miljonit aastas mingite Eesti firmade vahel laiali ning seda Ukraina aitamise sildi all,“ ütles väljaandele üks kõrge Eesti riigiametnik väga kriitiliselt RKIKi veetava Ukraina aitamise, umbes 100 miljoni eurose aastamahuga (0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust) programmi kohta. Programm kestab juba kaks aastat, koos 28. septembrini kestva, tuleva aasta taotlusvooruga ulatub kogusumma seega juba 300 miljoni euroni.
Allikas: