07.01.2023
Naiskaitseministrid on Saksa Bundeswehrile hukutavalt mõjunud. Christine Lambrecht sõjaväelastega kohtumas.
Paljud inimesed ilmselt veel mäletavad, milline skandaal tuli sellest, kui Mart Helme ütles (tegelikult kinnises ringkonnas), et Saksamaa ei pruugi Eestile lahingukõlbulik liitlane olla. Nagu ikka, kinnitavad kõik uudised seda.
Sakslased lasid naiskaitseministrite (sealhulgas Ursula von der Leyeni) käe all Bundeswehril paraadarmeeks muutuda ning selle taastamine lonkab kõigi jalgadega ka Christine Lambrechti ajal, kusjuures Saksamaa ei suuda ega ka taha Ukrainat jõuliselt aidata (poolakad väidavad, et Saksamaa lootis Ukraina kiiret lüüasaamist ja seejärel “paratamatusena” Venemaaga koostöö taastamist).
Üks asi, millega Eesti liberaalid ja vasakpoolsed, kes on Berliini suured kummardajad, ei arvesta, on heaoluühiskonnaga harjunud lääne-eurooplaste tahtmatus üldse kellegagi sõdida.
ERR vahendab: “Peale Venemaa täieulatuslikku kallaletungi Ukrainale on Saksa kaitseväeteenistusest südametunnistuse alusel keeldujate arv pea viiekordistunud. Kuna Saksamaal on alates 2011. aastast ajateenistus peatatud, siis on kõik esitatud avaldused tegevväelaste poolt.
Kui 2021. aastal esitati 201 taotlust südametunnistuse alusel kaitseväeteenistusest keeldumiseks. 2022. aastal esitati samas 951 taotlust, kinnitas Saksa perekonna- ja kodanikuühiskonna ameti esindaja Saksa RND-le.
Kuna Saksamaal peatati 2011. aastal ajateenistuskohustus, siis on sestsaadik kaitseväeteenistusest keeldujad olnud ainult need inimesed, kes juba teenivad Bundeswehris. Paljud sõdurid põhjendavad oma taotlust sellega, et nad ei oodanud sõjalist konflikti. (Toimetuse rõhutus)
Samuti kinnitas Bunderwehri personaliosakonna juht, et taotluste arv Saksa kaitseväega liitumiseks on samuti alates 2022. aasta algusest olnud langustrendis.
Personali kadu ja väiksem arv uusi sõdureid, kes tahavad Saksa relvajõududega liituda, muudab Bundeswehri jaoks isikkoosseisu suurendamise eesmärgi täitmise raskemaks. 2022. aastal oli Bundeswehris teenimas alla 184 000 sõduri ning Saksamaa on seadnud eesmärgiks kasvatada relvajõudude isikkoosseis 203 000 inimeseni.”
Nagu näha, on Saksamaaga asjad kehvad ja Eesti, kes loodab liialt palju liitlastele, peaks ka ise taprid teravamaks ihuma. Sakslaste asemel tasub loota pigem poolakatele ja brittidele, kes on sõja võimalusse märgatavalt tõsisemalt suhtunud ning aitavad ka Ukrainat efektiivsemalt.
Uued Uudised