Saksa välisminister Sigmar Gabriel andis mõista, et Saksamaa ei kavatse järgida USA nõudmist tõsta kaitsekulutusi kiiresti 2 protsendini SKP-st.
Gabriel tõi selle õigustamiseks hulgaliselt väiteid, mida järgnevalt ka ära toome. Samas ei näi Gabriel eriti muretsevat USA edasise toetuse pärast, kes praegu maksab kinni enamuse Euroopa julgeolekukuludest. Gabriel ja nii mõnedki teised euroliidrid on millegipärast kaljukindlad, et USA teeb seda ka edaspidi, kuigi signaalid Washingtonist on pigem vastupidised ja Trumpi hurjutamine nagu teevad Holland ja Juncker sellele ilmselt kaasa ei aita. Euroopa juhtpoliitikud, nagu ka Gabriel, alahindavad jätkuvalt Venemaalt lähtuvat ohtu kogu Euroopale, kuid eeskätt Baltimaadele. Sinisilmsus selles mõttes, on visa taanduma.
Gabrieli sõnul polevat see lähikümnendil reaalne ning samas viitas ta vajadusele kasutada kriiside leevendamiseks rohkem humanitaarabi vahendeid. Samas on kogu Euroopas hästi teada, et Saksamaa majandusel läheb hästi ja eelarve on pidevas ülejäägis.
“On täiesti ebarealistlik Saksamaal või meie partnerite puhul tekitada muljet, et kaheksa aasta pärast õnnestub 30 miljardit täiendavalt Saksamaa kaitsekulutusi suurendada,” ütles Tallinnas visiidil käinud Gabriel pressikonverentsil. Saksa minister viitas NATO Wales’ i tippkohtumisel 2014. aastal kokku lepitule, et kõik liitlased üritavad jõuda kümne aastaga kaitsekulutuste tasemeni 2 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).
“See on Saksamaa liidueelrarvest 10 protsenti! Kui keegi annab sellise lubaduse, siis on need, kes seda lubadust kuulavad, pärast pettunud,” lisas Gabriel.
Saksa välisminister viitas sellele, et tema riik panustab julgeolekusse ka teistsuguseid ülesandeid täites. “Nimelt me võtsime just vastu peaaegu miljon pagulast. Pagulasi, kes on tulnud seetõttu, et sõjaline sekkumine on läinud nurja. Saksamaa kulutab sellele rohkem kui 30 miljonit eurot aastas,” rääkis Gabriel.
Saksa välisministri hinnangul on kaitsekulutuste kõrval vaja panustada ka arenguabisse maailma kriispiirkondades.
“Ma ei arva, et julgeolekut on tänases maailmas võimalik tagada ainult kaitsekulutustega. Enamus sõdadest ja pagulasvaldkonnas toimunud arengutest, millega me praegu peame tegelema – neid ei ole võimalik lahendada suuremate kulutustega relvastusele. Vaid sellega, et me peame kaitsma inimesi nälja, vaesuse ja sõja eest. Meil on vaja kõikeheõlmavamat julgeoleku mõistet,” rääkis Gabriel.
“Tahaksin rõhutada, et julgeolek ja rahu sõltuvad ka sõjalisest võimekusest aga mitte ainult sellest. Pagulased ja sõda Süürias, sõda Sudaanis, terrorismivastane võitlus Tšaadi piirkonnas – neid me ei võida ainult sõjalise võimekuse abil. Me peame seal rohkem tegelema kriisiennetusega, arengukoostööga, majanduse ülesehitamisega, hariduse vallas, võitlusega nälja ja veenappusega. Kui me kõike seda võtame arvesse ka julgeolekukontekstis, siis me ajame ratsionaalset ja mõistlikku julgeolekupoliitikat. Saksamaa teeb selles vallas väga palju ja sooviks, et ka teised teeksid selles vallas rohkemat,” ütles välisminister Gabriel.
Saksa välisministri hinnangul ei ole tema riigi kaitsekulutuste tõstmine kahe protsendini SKP-st võimalik ka sisepoliitilistel põhjustel. “Ei oleks vaja anda selliseid lubadusi, mis igaühe jaoks, kes tunneb Saksamaa sisepoliitikat, ei ole täidetavad. Ei ole täidetavad seoses nõudmistega, mida Saksamaal ka esitatakse, et samas suurusjärgus tuleb makse alandada,” rääkis Gabriel.
“Minu arvates peab poliitika jääma realistlikuks ja olema ratsionaalne. See tähendab, et me peame tegema rohkem, aga see tähendab, et peame olema tähelepanlikud, et ei annaks lubadusi, mida meilt NATO Wales’i (tippkohtumise) otsustes isegi ei nõuta. Seal ei ole sellist kaheprotsendilist eesmärki. Vaid nagu Eesti kolleg ka ütles, me peame liikuma selles suunas ja seda ka Saksamaa praegu teeb,” räääkis Saksa minister.
Lisaks tõi Gabriel esile ka võimaluse, et teistele Euroopa riikidele ei pruugi Saksamaa sõjalise võimsuse järsk kasv meeldida. “Me peame mõtlema sellele, kas ülejäänud Euroopa soovib sellist Saksamaad, mis aastas 60 miljardit investeerib Saksamaa armeesse. See oleks see tulemus, kui seda 2 protsendi eesmärki rangelt tõlgendada. See tähendaks sellist sõjalist ülekaalu Euroopas, mida ma arvan meie naabrid 10-15 aasta pärast tingimata ei soovi näha,” märkis Gabriel.
“Selle pärast on oluline, et me seoksime oma võimekust, me saame niimoodi kõik ka raha kokku hoida. Aga eelkõige on meil vaja selleks kollektiivset julgeoleku- ja kaitsearhitektuuri. Sellel kallal töö tegemine Euroopas on väga vajalik,” lisas Saksa välisminister.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) andmeil olid Saksamaa kaitsekulutused 2015. aastal 39,4 miljardit eurot, mis moodustas 1,2 protsenti riigi SKP-st.
BNS-UU
FOTO: AFP/Scanpix – Sigmar Gabriel kohtumas Jüri Ratasega