02.12.2022
Saksa kantsler Olaf Scholz (paremal) tahab lühemat lauda enda ja Putini vahele.
Kuigi Saksamaa sai oma sõltuvusega Vene naftast ja gaasist juba piki pükse, pole seal endiselt aru saadud, et Venemaa ei ole ühestki otsast kindel partner ja isegi paremal juhul läheb tohutult aega, enne kui sealne sovjetlik ja suurvenelik mõttelaad muutub – Berliin on valmis jälle ämbrisse astuma.
ERR vahendab: Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas, et pärast Vene-Ukraina sõja lõppu peaks Euroopa lahendama ühised julgeolekumured kahasse Venemaaga, kui Putin lubab lõpetada Venemaa agressiooni oma naabrite vastu.
Briti leht The Times toob esile, et siiani on NATO liikmesriikide liidrid käsitlenud suhteid Venemaaga tulevikus üsna abstraktselt, minemata liialt detailidesse. Erandiks on nüüd Saksa kantsler Olaf Scholz, kes väljendas hiljuti Berliini julgeolekukonverentsil arvamust, et peale Vene-Ukraina sõja lõppu oleks võimalik taastada Euroopa endine julgeolekuolukord.
Endise olukorra taastamise eeldus on Venemaa praeguse presidendi Vladimir Putini lubadus loobuda Venemaa agressioonist oma naabrite suhtes.
Konkreetselt väljendas Scholz valmidust suhelda Venemaaga relvastuskontrolli ja rakettide paigutamise teemal. Saksa kantsler kinnitas samas, et Venemaa rikkus ära senise Euroopa julgeolekukorralduse, käitudes nagu riik, mis pärineks 17. või 19. sajandist, kui tugevam riik võttis jõuga nõrgema territooriumi.
The Times rõhutab, et Scholzi positsioon erineb üsna märgatavalt teiste NATO liitlasriikide nagu Poola ja Balti riikide suhtumises Venemaasse.
Scholzi juhitud Saksamaa majanduses on järgmisel aastal oodata majanduslangust. Saksamaad tabav majanduslangus on prognoosi järgi kõige hullem G20 riikide seas, kui välja arvata Ühendkuningriik ja Venemaa. Saksa majanduse suurim mure on kõrged energiakandjate hinnad, mis on tingitud Vene gaasitarnete lõppemisest.
The Times rõhutab, et isegi kui suudetakse taastada Euroopa endine julgeolekuolukord, ei ole selge, kas Venemaa peaks kinni antud lubadustest.
Raske uskuda, et Euroopas on võimalik endist julgeolekuolukorda taastada – maailm on liiga kiiresti ja põhjalikult muutumas. Mis saab näiteks Saksamaast, kes on võtnud selge sihi multikultuurse riigi loomisele, või Lääne-Euroopast, mis võtab vastu massiliselt migrante, olles muutumas islamistlikuks? Isegi ukraina ja vene migrantide massiline sööst Euroopasse võib ruttu muuta nende sihtriikide poliitikat. Selles globaliseeruvas maailmas pole negatiivsed arengud enam oht, vaid reaalsus.
Laias laastus tundub Saksamaa taas andvat oma majanduslikes huvides Venemaale võimaluse jalule tõusta.
Lõpetuseks sobib värske uudis, mis näitab Putini arusaamu:
Vene president Vladimir Putin ütles reedel Saksa kantslerile Olaf Scholzile, et rünnakud Ukraina taristule on paratamatud, ning süüdistas Läänt destruktiivses poliitikas, vahendas Kreml.
“Olgu märgitud, et Vene relvajõud hoidusid pikka aega täppisraketirünnakutest teatud sihtmärkidele Ukraina territooriumil,” ütles Kreml pärast Putini ja Scholzi telefonivestlust, mis oli esimene septembri keskpaigast saati.
“Aga nüüd on niisugused meetmed saanud sunnitud ja paratamatuks vastuseks Kiievi provokatiivsetele rünnakutele Venemaa tsiviiltaristule,” lisas Kreml.
Vene väed on viimastel nädalatel rünnanud eeskätt Ukraina energiavõrku, jättes miljonid inimesed elektri, kütte ja veeta.
“Juhiti tähelepanu lääneriikide, seal hulgas Saksamaa destruktiivsele liinile, mis seisneb Ukraina režiimile relvade pumpamises ja Ukraina sõjaväele väljaõppe andmises,” lisas Kreml.
Putin ütles, et Ukraina lääneliitlaste poliitiline ja rahaline toetus “viib selleni, et Kiiev lükkab täielikult tagasi igasuguste läbirääkimiste idee”.
Scholz kutsus Putinit samas leidma diplomaatilist lahendust konflikti lahendamiseks Ukrainas, sealjuures tõmbama Vene väed riigist välja. (ERR-BNS-UU)