Vene president Vladimir Putin ja Saksa liidukantsler Angela Merkel arutasid telefonitsi võimalust toota ühiselt vaktsiine koroonaviiruse vastu, teatas teisipäeval Kreml.
“Arutati koostööd võitluses koroonaviiruse pandeemiaga, rõhuasetusega võimalikule väljavaatele ühiselt vaktsiine toota,” on öeldud Kremli avalduses, mille kohaselt jätkavad kahe riigi tervishoiuministeeriumid ja asjakohased ametkonnad selleteemalisi kontakte.
Kõne all oli ka Ida-Ukrainas jätkuva Kiievi ja venemeelsete separatistide konflikti lahendamine, mis on pärast 2015. aasta rahulepete allkirjastamisest paigal tammunud.
Nii Venemaa kui Saksamaa alustasid hiljuti massilist vaktsineerimist, et ohjeldada koroonaviiruse levikut ka vältida üleriigiliste sulgemismeetmete taaskehtestamist.
Kui Saksamaa kasutab vaktsiini, mille töötasid ühiselt välja USA ravimihiid Pfizer ja Mainzis asuv ettevõte BioNtech, siis Venemaa kodumaist Sputnik V-d.
Venemaa teatas Sputniku registreerimisest augustis, veel enne ulatuslikke kliinilisi katsetusi. Vaktsiini kiirkorras heakskiitmine tekitas kahtlusi selle turvalisuse osas ning mõned kriitikud nimetasid seda Venemaa geopoliitilise mõju kindlustamise tööriistaks.
Venemaa alustas massilist vaktsineerimist detsembris; esimesed kaitsesüstid tehti meedikutele, õpetajatele ja eakatele.
Sputniku välja töötanud riikliku uurimiskeskuse Gamaleja direktori Aleksandr Gintsburgi sõnul on praeguseks Venemaal vaktsineeritud üle miljoni inimese. Venemaa on tarninud oma vaktsiini ka Valgevenesse, Serbiasse ja Argentinasse ning teatanud ka 2,6 miljoni doosi saatmisest Boliiviasse, kuid on tunnistanud raskusi tootmisvõimsusega.
Märgina Sputniku tunnistamisest Läänes teatas Briti-Rootsi ravimifirma AstraZeneca detsembris kliinilistest katsetustest omaenda ja Vene vaktsiini seguga. Mõlemad vaktsiinid, nii AstraZeneca AZD1222 kui Sputnik V on loodud adenoviiruse vektorite alusel, kuid on ebaselge, millal need testid läbi viiakse.
Saksamaa tihe koostöö Putini-Venemaaga, millesse mahub ka gaasijuhe Nord Stream 2, on Ida-Euroopas suurt ärevust tekitanud, sest selle tagajärjeks võib saada Venemaale suuri investeeringuid teinud Saksamaa kõrvalejäämine julgeolekuliselt ohtlikes olukordades. (AFP-BNS-UU)