18.12.2019
Opositsioonipoliitikud ja koos sellega kaasa hõiskav peavoolumeedia on haaranud järjekordselt kinni EKRE juhi Mart Helme sõnadest ning leiavad, et ollakse meie liitlaseid solvanud.
Kui eelmisel laupäeval esines EKRE esimees Tartus peetud konverentsil „Eesti valik: demokraatia või demokratuur?“, avaldas ta muret Saksamaa militaarse võimekuse pärast. Selle asemel, et süüvida probleemi olemusse, ja tunnistada tõde, võetakse automaatselt seisukoht, et Mart Helme solvab kedagi, et Mart Helme valetab, et Mart Helme kisub tüli jne.
“Ma käisin mõned aastad tagasi riigikaitsekomisjoni liikmena Saksamaal, ma ei ole kusagil näinud nii kurbi kindraleid, kui Saksamaal, sest nad kõik nutsid ainult selle üle, kuidas neil ei jätku mehi, kuidas neil ei jätku raha, kuidas neile ei tellita relvi, kuidas neil kõik käib alla,“ kirjeldas Helme.
Sellega kinnitas Helme tegelikult juba süvenevat probleemi Saksamaal.
Läinud kevadel kirjutas Postimees artiklis „“Kollapsi äärel“ olevad Saksamaa relvajõud otsivad uut hingamist“, et „varustusprobleemid tähendavad häid aegu Saksamaa kaitsetööstusele“, „vaid 22 protsenti sakslastest usub, et Bundeswehr on tegutsemisvõimeline“ jms.
„Saksamaa relvajõudude ehk Bundeswehri seisukorra kohta on viimasel ajal avaldatud andmeid, mis liitlased murelikuks teevad. Olukord olevat sedavõrd halb, et õigupoolest poleks suurriigi armee suure konflikti korral võitlusvõimeline,“ kirjutas Postimees sõna-sõnalt artikli avalõigus.
Edasine refereering samast artiklist: „Järgmisel aastal tuleks Saksamaal üle võtta NATO kiirreageerimisjõudude raamriigi roll, aga kas seda ülesannet täita suudetakse, pole kindel. Tankid, transpordilennukid, helikopterid ja allveelaevad pole töökorras. Sõduritel on puudu käsitulirelvadest, talveriietest, telkidest ja kuulivestidest. Peale selle maadleb Bundeswehr töötajate nappusega.
Olukorda iseloomustab hästi paari aasta tagune halenaljakas seik, kus NATO õppusel kasutati tanki peal kuulipildujate asemel mustaks värvitud luuavarsi.
Kui mõnes riigis oleks sellise korralageduse peale ammuilma kaitseminister välja vahetatud või vähemalt tema tooli kõvasti kõigutatud, siis viimased neli aastat selles ametis olnud Ursula von der Leyen jätkab ka uues valitsuses. Ministrile on abiks tema kõrge positsioon Kristlik-Demokraatlikus Liidus (CDU) ning hea läbisaamine kantsler Angela Merkeliga, millest annab tunnistust ka fakt, et von der Leyen on ainus minister, kes on kuulunud igasse Merkeli valitsusse.”
Edasi kirjutas Postimees, et „varustuse ja personaliga on probleeme nii maa-, õhu- kui ka mereväes“.
Postimees: “Näiteks transpordikopteritest NH90 olid eelmisel aastal teenistuskõlblikud 13 (kokku 58) transpordikopteritest CH53 vaid 16 (72), lahingukopteritest Tiger töötas 12 (62). Eurofighteri hävitajaid oli korraga kasutada võimalik 39 (128) ja Tornado lennukeid 26 (93). Transpordilennukid Airbus A-400M pidid plaanitud lende pidevalt ära jätma ning õhuväe piloodid olid sunnitud harjutamiseks kasutama erafirma käest renditud koptereid, sest oma helikopterite seisukord ei kannata kriitikat.
Lahingutankide Leopard 2 olukord on kriitiline: töökorras oli 95 masinat 244st. Veidi parem on olukord lahingumasinatega Marder, millest on kasutuskõlblikud 222 (388). Sellel on mõju ka NATO kiirreageerimisjõudude raamriigi rolli täitmisele, sest ülesande põhiraskust kandval Munsteri 9. tankibrigaadil oli raporti avaldamise ajal 44 lubatud tankist Leopard 2 töökorras üheksa ning lubatud 14 Marderist kolm.
Mereväe fregattidest oli töökorras kõigest viis (13) ja aasta lõpus polnud kasutuskõlblik ükski Saksamaa allveelaev.”
Kui praegune Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen hakkas sellele ametikohale kandideerima, ütles Saksamaa endine kaitseminister Rupert Scholz, et von der Leyen on saanud väga halvasti hakkama Bundeswehri juhtimisega ja Saksa armee olevat katastroofilises seisukorras. Die Welt kirjutas irooniliselt, et von der Leyeni nimetamine EK presidendiks on ilmselt suureks kergenduseks Bundeswehrile.
Seda kõike tänased opositsionäärid ja ajakirjanikud kas ei tea või ei mäleta.
UU