06.01.2020
Saksamaa sõdurid pidulikul rivistusel.
Hiljuti seadis Mart Helme õigustatult kahtluse alla Saksamaa sõjalise võimekuse, kuid lisaks on Berliin kahtlane liitlane ka suhete tõttu Venemaaga.
Postimehes räägib sel teemal Saksa politoloog Janis Kluge, kelle hinnangul on Nord Streami ümber toimuv vastuolus Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonidega – huvitav on seejuures asjaolu, et Berliin ei võta majanduskoostööd välispoliitika osana.
Kluge leiab, et nii Venemaale hääleõiguse tagasiandmisega Euroopa Nõukogus kui ka Nord Stream 2 läbisurumisega on läbi surunud oma huvid ja seda EL-i ühtsuse hinnaga – Ida-Euroopa, sealhulgas Baltimaad olid mõlema juhtumi puhul Venemaa vastu. Saksamaa aga peab idaeurooplasi kangekaelseteks ega tee mingeid kompromisse.
Eesti välispoliitika on pikka aega olnud orienteeritud Brüsselile ja EL-is suurt mõju omavale Saksamaale, kuid nüüd selgitab Kluge sakslaste mõttelaadi, mis on armee-vastane ja senini USA kaitsele orienteeruv olnud. Ilmselgelt pole Eestile sellisest Saksamaast sõjalise liitlasena mingit kasu.
Kuni viimase valitsuse ametisse astumiseni tõmbles Eesti välispoliitika ajale jalgu jäänud mõtlemises – opositsioon karjub siiamaani, et uus valitsus purustavat traditsioonilised liitlasuhted. Seejuures aga ei märka sotsid, reformarid ja president seda, et maailm on julgeolekuliselt väga muutunud – Mart Helme kordab seda alatasa üle.
Seega – kui mistahes poliitik kritiseerib liitlasmaades toimuvad, ei maksa kohe röökima hakata, vaid tuleb üle vaadata, ega liitlastest ole vahepeal midagi muud saanud. Saksamaad ei saa praegu kuidagi võimekaks liitlaseks pidada, kui jutuks tuleks Vene agressioon – seda nii nende madala sõjalise võimekuse kui ka tiheda majandusliku koostöö tõttu Kremliga.
UU