Saksamaa uus võimuliit soovib Euroopa Ühendriike ja sõprust Putini Venemaaga

Poola eurosaadik Bogdan Rzońca hoiatab Saksa uue valitsuse plaanide eest: “See ei ole vabade rahvaste ja vabade suveräänsete riikide liit, mida nemad tahavad.”

“Saksamaa koalitsioonilepe on oht Euroopa Liidu ühtsusele – see toob kaasa rikkaimate riikide mõju suurenemise vaesemate arvelt,” ütles Euroopa Parlamendi liige Bogdan Rzońca (PiS) PAP-ile antud intervjuus.

Rzońca rõhutab, et teisipäeval koalitsioonileppele alla kirjutanud Saksa parteid – SPD, rohelised ja FDP – tahavad, et Euroopa Liit näeks välja hoopis teistsugune, kui soovisid selle asutajad, näiteks Robert Schuman või Alcide De Gasperi.

“See ei oleks enam vabade rahvaste ja vabade suveräänsete riikide liit, vaid rikkamate riikide mõju suurendamise liit vaesemate arvelt. Berliin on juba domineerimas kõigis ELi institutsioonides Brüsselis. Kui endine kantsler Angela Merkel üritas vähemalt teeselda, siis uus kantsler ja koalitsioonipartnerid ütlevad otse, et püüavad luua Euroopa Ühendriike. See aga kohtab tohutut vastupanu Euroopa erinevatest konservatiivsetest ja kristlikest ringkondadest,” usub Rzońca.

Tema hinnangul on “Euroopa liitriigi” loomise aktsepteerimine omane vaid vasakpoolsetele ja liberaalsetele ringkondadele. “Euroopa ei taha liitu, kus domineerivad Saksamaa ja vasakpoolsed. See oleks kõigi kogukonna loomise aluseks olevate väärtuste eitamine. SPD, roheliste ja FDP koalitsioonilepe mõjub paljudes riikides ja keskkondades kui külm dušš,” ütleb parlamendiliige.

Teda ei üllata ka koalitsioonileppe Venemaa puudutavad sätted. “Endine Saksamaa kantsler, sotsialist Gerhard Schroeder on Venemaa presidendi Vladimir Putini palgal, nagu ka teised vasakpoolsed poliitikud Austriast, Soomest ja Prantsusmaalt. Paljud Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ei nõustu “pehme lähenemisega” Putini Venemaale.”

SPD, roheliste ja FDP erakondade juhtivad esindajad kirjutasid Berliinis alla novembri lõpus sõlmitud koalitsioonileppele. Palju ruumi pühendati Euroopa Liidule, mille ees uus valitsus tunneb “erilist vastutust”. Gaasitoru Nord Stream 2 ei mainita ja suhteid Venemaaga peetakse “sügavateks ja mitmekülgseteks”. Kõlavad toetussõnad Ukrainale ja Valgevenele.

Koalitsioonipartnerid tahavad anda EL-ile põhiseaduse ja arendada sellest “Euroopa liitriigiks”. “Tulevane föderaalvalitsus kutsub seetõttu üles looma Euroopa Ühendriike,” kirjutas nädalaleht “Spiegel”. “Samal ajal soovib ta muuta EL-i aluslepinguid – mida Brüsselis peetakse üldiselt võimatuks – ning kehtestada Euroopa valimisseaduse koos riikidevaheliste nimekirjade ja siduva parimate kandidaatide süsteemiga.”

Lisaks soovitakse kaotada ühehäälsuse nõue välis- ja julgeolekupoliitikas, mis tähendas seni, et kõik EL-i riigid otsustavad ühehäälselt, ning ametisse tuleb nimetada “tõeline EL-i välisminister”. Lõppeesmärk on “võimekam ja strateegiliselt suveräänsem Euroopa Liit”.

Koalitsioonileppe 177 leheküljel ei mainita gaasitoru Nord Stream 2. Siiski on üks lause: “Euroopa energiaseadus kehtib ka Saksamaa energiapoliitika projektidele.”

Koalitsioonipartnerid pühendasid oma lepingus palju ruumi Venemaale. “Saksa-Vene suhted on sügavad ja mitmekesised,” kirjutavad nad koalitsioonileppes. “Venemaa on ka oluline rahvusvaheline tegija. Me mõistame, kui olulised on sisukad ja stabiilsed suhted ning püüdleme nende poole kogu aeg. Oleme valmis konstruktiivseks dialoogiks.”

Uus koalitsioon rõhutab: “Tegeleme mõlema poole huvidega, lähtudes rahvusvahelise õiguse, inimõiguste ja Euroopa rahukorra põhimõtetest, mida kutsume järgima ka Venemaad. Austame oma Euroopa naabrite, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa partnerite huve. Arvestame erinevate ohtude tajumise võimalustega ning keskendume ühisele ja ühtsele EL-i Venemaa-poliitikale.”

SPD, rohelised ja FDP deklareerivad: “Jätkame Ukraina toetamist täieliku territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse taastamisel. Püüame süvendada energiapartnerlust Ukrainaga, millel on kõrged ambitsioonid taastuvenergia, rohelise vesiniku tootmise, energiatõhususe ja CO2 vähendamise valdkonnas.”

Allikas: wPolityce.pl