ERR vahendab üht Roosiaias peetud kõnet, mille esitas dramaturg ja lavastaja Priit Põldma. See kõne meenutab üht varasemat Roosiaiast kuuldud arvamust ühe Sveta poolt, aga ilmselt ongi Kadrioru pidulik sündmus taasiseseisvuspäeval ühe poole seisukohtade esitamine.
“Süda rõõmustab, et alates sellest suvest võivad kõik inimesed, olenemata oma seksuaalsest orientatsioonist, siin maal tunda, et nende elu ja valikud on õiguslikult ühtviisi kaitstud ja väärtustatud. Aga süda hakkab valutama, kui näen ühel päikeselisel maikuu päeval Tallinna vanalinnas soliidses ülikonnas härrasmeest, kes kinnitab oma auto katusele plakati, mis sihilikult ja labaselt solvab temast erineva seksuaalse orientatsiooniga inimesi. Ma ei kavatse seda sõnumit korrata, milleks levitada labasust ja vaenu. Mis seda meest ajendab? Kust tuleb ta viha? Miks tajub ta ohtu selles, kui riik temast ühes eluaspektis erinevaid inimesi temaga võrdselt kohtleb? Miks tunneb ta end nii haavatavana? Ma ei jõudnud küsida, ta istus autosse ja sõitis minema,” rääkis Priit Põldma.
Vaevalt et dramaturg ja lavastaja üldse selle härrasmehega rääkida üritas. Küll aga ei saa ta temast aru ega tahagi, muidu ei räägiks Põldma härrasmehe vihast “seksuaalse orientatsiooni” vastu.
Sel vanahärral oleks suva neist”orienteerujatest”, kui nad ei roniks oma “praididega” otse tema näo ette. Aga ehk nägi see protesteerija just sel suvel Tallinna geiparaadi, kus ühel “uhkusekandjal” oli käes plakat “Me tahame ka abielupühadust rüvetada!”?
See härrasmees on kogu elu elanud ühiskonnas, kus austatakse peret, meest ja naist, isa ja ema, tahetakse palju lapsi – ja nüüd surutakse talle peale ühiskonda, kus mehed suruvad üksteisele kätt püksi, ostavad omale lapsi, nende “peret” võrdsustatakse traditsioonilise perega ning nende abielu mehe ja naise abieluga; kus lapsi nimetatakse “kliimatapjateks”, abordiõigust peetakse inimõiguseks jne.
Kas see soliidses ülikonnas härrasmees peaks vaikima, kui see kõik tekitab talle muret, et mis kord ühiskonnast saab, kui tüdrukud lasevad ennast noorena poisteks ümber lõigata ja osa ei saa enam arugi, mis soost nad on?
Priit Põldma jätkab: “Alati ei ole võimalik leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Küll aga on võimalik kaasata. Võtta inimesi võrdsetena. Pidada dialoogi. Eriarvamusi tasalülitamata ja ennast kõrgemale positsioonile seadmata. See on kohutavalt keeruline. Kui palju ma sellega oma isiklikus väikseski mastaabis hakkama saan? Kui tihti püüan päriselt mõista inimest, kes mõtleb teisiti kui mina? Teda mitte ümber veenda, rünnata ega sildistada, vaid temaga avatult rääkida ja aru saada, et me võime näha maailma väga erinevalt ja siiski selles maailmas lugupidavalt kõrvuti elada.”
“Dramaturg ja lavastaja” ei pidanud härrasmehega dialoogi, vaid võttis ta ette Roosiaias, kogu ühiskonna ees, nimetades teda vihkajaks. Kas seal on dialoog veel võimalik? Põldma ei üritanudki mõista seda vanahärrat, muidu oleks ta mõistnud, et Soodoma ja Gomorra legaliseerimine ei ole suurele osale ühiskonnast, eriti vanematele inimestele, üldse vastuvõetav.
“Teda mitte ümber veenda, rünnata ega sildistada, vaid temaga avatult rääkida ja aru saada…” Priit Põldma, sa just ründasid ja solvasid seda meest, mitte ei rääkinud avatult. Jutt, et “ma ei jõudnud küsida, ta istus autosse ja sõitis minema” ei ole usutav – jõudsid küll lugeda plakatit, mis “sihilikult ja labaselt solvab temast erineva seksuaalse orientatsiooniga inimesi”, aga rääkida, näed, ei jõudnud.
Väga tõenäoliselt seda sündmust polnudki, see on taas üks Mary Krossi juhtum. Kui see oleks juhtunud, siis oleks Põldma “labasust ja vaenu” õhutava plakati ära pildistanud ja kõigile lehetoimetustele saatnud, et “vihakõnelugu” üles puhuda – tema-sugused teevad seda alati. Pealegi olevat härrasmees plakati auto katusele kinnitanud ja minema sõitnud – siis pidid seda väga paljud nägema.
Või siis oli “vaenu õhutav ja labane” plakat hoopiski tekstiga “Abielu on ainult mehe ja naise ühendus”?
Roosiaias peeti taas üks Sveta-kõne, mis kuhugi ei vii ega midagi paremaks ei muuda.
Uued Uudised