Sallivuslase vähikooriku alt kostub hüäänikisa ja hammaste kirin

See viimane tegusõna tuleb sots Sven Mikserist, kes unustas hetkeks oma hästinäideldud talitsetuse ja saatis EKRE poliitiku Henn Põlluaasa Riigikogus komisjonis otsesõnu karu väljundorganisse.

Viimasel ajal kipuvad EKRE-vastased üha enam laskuma voorimeeste tasemele. Perfektselt väljamängitud viisakus hakkab kaduma, sest mask libiseb grimassis näolt maha.

Võiks ju öelda, et nad teevad EKRE-le kõnepruugiga tagasi ehk vastavad samale samaga, aga ei – vihaõhutajad langevad üldjuhul tükk maad allapoole sellest kohast, kuhu rahvuskonservatiivid kunagi üldse jõudnud on. Nad hakkavad sõna otseses mõttes sõimama ja ropendama – lendavad “fekaalid”ja “pasarahe” ning tunnistatakse otsesõnu: ma vihkan! Argumente vastase põrmustamiseks enam ei otsitagi, aitab otsesest sõimust küll!

Margus Tsahkna, Andrus Kivirähk, Urmas Sutrop, Andrus Vaarik, Lobjakas ja Kiisler, president Kaljulaid ja see teine Kaljulaid, reformarid ja sotsid – kes ka sõna ei võtaks, kohe imestad, kuidas ülesmukitud linnavurledest on äkki saanud maamatsid. Viimase paugu pani äärmuslane Kiisler, kelle kolmapäevasest üllitisest õhku otsest soovi kellelegi virutada.

Nii me siin Eestis elame – ühed on otsekohesed ja ausad ning pälvivad seepeale kohe kriitikat; teised näivad toredate, vaoshoitute ja viisakatena, aga kui nende tegelik olemus sallivuslase vähikooriku alt välja libiseb, kostub hüäänikisa ja hammaste kiristamine.

Aga ehk ongi hea, nii saab aru, kes on kes.