Samasoolistele pandud piirang pole “diskrimineerimine”, vaid on meditsiiniliselt põhjendatud

Viimaste päevadel on tulnud mitu uudist, mida Eesti meedia serveerib kui diskrimineerimise lõppu, kuigi põhjused on täiesti meditsiinilised.

Kui seni ei tohtinud teise mehega seksuaalsuhtes olnud mehed enne aasta möödumist doonoriks olla, siis nüüd muutis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus oma piirangud märksa leebemaks, kirjutab ERR.

Uuenenud reeglite kohaselt saab verd loovutada ka teise mehega seksuaalsuhtes olnud mees, kui viimasest sellisest seksuaalkontaktist on möödas vähemalt neli kuud. Sama pikk piirang kehtib ka naistele, kelle meespartneritel on olnud kontakt teise mehega.

See selgitus on meditsiiniliselt arusaadav. Samas aga edastab AFP analoogilist uudist võiduna diskrimineerimise üle.

Austria tühistas reedel de facto keelu geidel, biseksuaalsetel ja transsoolistel inimestel verd annetada, “tehes lõpu möödunud ajastu diskriminatsioonile”, teatas tervishoiuministeerium.

Viimase paari aasta jooksul on vereannetamise reegleid sarnasel moel leevendanud ka Kanada, Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Iisrael, Suurbritannia ja USA.

“Kui keegi tahab annetades aidata, ei ole põhjust, miks neid peaks takistama tulenevalt seksuaalsest orientatsioonist või soolisest identiteedist,” ütles terviseminister Johannes Rauch avalduses.

Reedel vastu võetud seadusemuudatus peaks jõustuma suvel, ütles valitsuse kõneisik AFP-le. Austria seadused keelasid seni vere annetamise inimestel, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud “riskantses vahekorras”.

Osa organisatsioone, nende seas Rahvusvahelise Punase Risti Komitee, on kasutanud seda õigusraamistikku geide, biseksuaalide ja transsooliste eraldamiseks AIDS-i riski ettekäändel, märgivad LGBTQ+ organisatsioonid.

Seadusemuudatuse järgi keelatakse vere annetamine “doonoril, kellel (või kelle partneril) on kolmel kuul enne vere loovutamist olnud rohkem kui kolm partnerit”, sõltumata seksuaalsest või soolisest identiteedist.

Põhjuse, miks geidele sellised “diskrimineerivad” seaduse kehtivad, annab edasi ei keegi muu, kui vasakpoolne Delfi oma rubriigis Forte: “Verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste: Keelustamise põhjuseks ei ole seksuaalne orientatsioon, vaid nakkuse edasikandumise iseärasused. Selleks, et toimuks nakatumine, peab nakatunu kehavedelik sattuma terve inimese vereringesse ja see saab toimuda naha või limaskestade haavade, nahka läbivate vigastuste (sh nõelatorked) kaudu ja ka vereülekandega.

Anaalseksi korral tekivad haavad väga sageli, sest pärasoole limaskest on õrn ja rebeneb kergesti, see piirkond ei ole anatoomiliselt suguliseks tegevuseks mõeldud. Homoseksuaalsete meeste hulgas on verega edasi kanduvate nakkuste esinemine oluliselt kõrgem kui ülejäänud elanikkonnas.”

Seega ei diskrimineeri homosid keegi, vaid põhjus on selles, et nende seksuaalne suunitlus ei ole looduse seatuga kooskõlas, nagu seda on mehe ja naise füsioloogilisel sobivusel põhinev vahekord.

Austria otsus, kus vere loovutamine seatakse sõltuvusse partnerite rohkusest, mitte sellest, et meesgeid teevad “seda” nakkusohtlikumal viisil, on puhtalt poliitkorrektne, mitte teaduslik lähenemine.

Homoseksualismi “diskrimineerimise” taga ei ole üldjuhul mingi pahatahtlikkus, nagu üritatakse väita (“Mis on tel teiste armastuse vastu”?), vaid absoluutne enamus inimestest tunnustab eluandvat mehe ja naise suhet kui looduslikku-jumalikku, kõik muu on pigem kõrvalekalle.

Oluline on ka kultuuritaust – enamikus Idamaades tagumikku mitte ei pühita, vaid pestakse, ja alati vasaku käega, millest tulenevalt peetakse omaenda seda kätt ebapuhtaks, ning sellest tulenevalt laieneb selline suhtumine ka meeste omavahelisele seksuaalsuhtele.

UU