03.06.2022
Eesti maanteetransport vajab suuremat efektiivsust. Pilt on illustratiivne.
Vahel tundub, et eestluse suurimaks ohuks on Eesti ettevõtjad, kes ei hooli ei demograafilisest olukorrast, mis tänu slaavi võõrtöölistele keerab üha enam eestlaste kahjuks, ega isegi mitte rahvusvahelistest sanktsioonidest Venemaa ja Valgevene vastu, kellest viimane on Ukraina-vastase agressiooni kaasosaline.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) pöördus välisministri poole kuna soovib Valgevene kodanikest autojuhtidele viisade ja töölubade väljastamist, et võimaldada neil töötamist Eesti ettevõtetes, kirjutab BNS.
Seega on väga tähtsaks konkurentsivõime näitajaks saanud kolmandatest riikidest pärit välistööjõu palkamise võimalused, mis on ERAA peasekretäri ja juhatuse liikme Ermo Perolaineni sõnul Eestis võrreldes lähiriikidega oluliselt keerulisemad ja piiravamad, mistõttu on Eesti veoettevõtted viimastel aastatel kaotanud turuosa Leedu, Poola, Läti ja teiste riikide vedajatele.
Paljud Ukraina juhid on aga lahkunud kodumaale, lisaks on peatatud Venemaa ja Valgevene juhtide viisade ja töölubade pikendamine, rääkimata uute juhtide tööle võtmise võimalikkusest.
Lisaks kodumaale lahkuvatele Ukraina juhtidele lõppevad järgneva poole aasta jooksul 400 Valgevene ja 400 Venemaa autojuhtide viisad ja lühiajalise töötamise registreeringud, seega tuleb potentsiaalselt ligi 2000 autojuhi asemele uued leida. Autojuhtide otsingul on vedajad jõudnud kaugematesse riikidesse nagu Usbekistan, Tadžikistan, Afganistan, India ning nendest riikidest pärit juhtide leidmine, koolitamine ja kohanemine võtab veoettevõtete esindaja sõnul oluliselt rohkem aega ja ressursse.
Seega teeb autovedajate assotsiatsioon ettepaneku lubada Valgevene kodanikest autojuhtidele Eesti ettevõtetes töötamiseks vajalike dokumentide, nagu viisa ja lühiajalise töötamise registreeringu väljastamise ja pikendamise.
Aprilli alguses kiitis valitsus heaks sanktsiooni, millega piiratakse Venemaa ja Valgevene kodanike võimalusi Eestis töötada või tegeleda ettevõtlusega ja peatab vastavate viisade ja elamislubade väljastamise.
2. juuni otsusega tehakse erisus humanitaarkaalutlustel riiki lubatud Venemaa ja Valgevene kodanikele, kellele on lubatud väljastada viisad töötamiseks ja ettevõtluseks või anda neile tähtajalised elamisload. Sanktsioonimääruse muutmisega saavad erandina Eestis tööload ka välisministeeriumi poolt akrediteeritud Vene ja Valgevene ajakirjanikud ja need Valgevene kodanikud, kellele politsei- ja piirivalveamet on väljastanud pikaajalise viisa töötamiseks IKT vallas.
Eestluse püsimisest pole selle kõige taustal enam mõtet rääkidagi, kui juhte värvatakse juba ka Afganistanist ja Indiast – rääkida tuleks hetkel seega Venemaa ja Valgevene vastastest sanktsioonidest, mida erisustega üha enam tühistatakse. Iga erisus lahjendab sanktsioonide mõju, aga sellest lihtsalt ei hoolita.
Miks siis materdatakse nii jõuliselt Ungarit, kes ei tee midagi salaja, vaid ütleb otse välja, et sanktsioonid hävitavad Ungari Vene naftast suures sõltuvuses olevat majandust? Nad on vähemalt ausad, aga Eesti on läinud Saksamaa teed, kus silme ees ja sõnades ollakse Venemaa vastu, aga tagauste kaudu susisevad asjad edasi. Viisavabaduse piiramine Venemaa ja Valgevene suunal aga on üks sanktsioonidest.
Seejuures kasutatakse sellist kaudset väidet, nagu oleks Venemaal ja Valgevenest tulijad justkui apoliitilised või isegi režiimivastased – kust saavad Eesti ametkonnad ja ettevõtjad nende tegelikku tausta teada? Rääkimata sellest, et kõik see annab neile kahele riigile ikkagi mingi võimaluse blokaadist läbi murda.
Kogu see jutt meenutab kunagist paanikat maasikakorjajate ümber.
Eesti ettevõtlus peaks igati arenema, aga see ei tohiks toimuda läbi rahvusriigi muutmise multikultuurseks riigiks, sest riik veetakse võõrtöölisi täis – see poliitika on kogu Lääne-Euroopas küll tööjõupuudust pisu leevendanud, kuid samas on kaasa toonud tohutult olmelisi, sotsiaalseid, kultuurilisi ja poliitilisi konflikte.
Taustaks tasuks lugeda viimaseid uudiseid: Euroopa Liit kehtestab Venemaale uued mõjukad piirangud… /…/ Valgevene sanktsioonide nimistuid täiendas Euroopa Liit 12 inimese ja kaheksa ettevõtjaga. (BNS-UU)